Suur suvesoe on juba mõnda aega läbi, sellele järgnes külmus ja lõputud vihmad. Olles 100% päikest ja sooja nautiv inimene oli see raske, nagu on raske alati suve lõpp. Aias toimetaine oli praktiliselt võimatu,kuna vihma kallas lakkamatult ja kõik oli täiesti läbi vettinud. Praeguseks on vihmad lakanud. Korjasin kokku suvelilled, nii rõdukastid kui ka pottides olevad, kuna lõputud vihmad ja tugevad tuuled olid nad nii rikkunud. Rohkem on saanud mugulamaal tegutsetud, kartul osaliseselt üles võetud ja muidugi sibul, mis on sel aastal võimas ja eriti hiiglase mõõtu on sel aastal porgandid.
Eks järgmisel-ülejärgmisel nädalal saab aias rohkem oldud ja tehtud, kuna tulemas on igasugu põnevaid uusi tegelasi. Homme tuleb Aiasõbrast ära tuua kaks uut elulõnga ja sõnajalg, siis on tulemas Aiamaailma tellimus ja siis on tulemas ka Võhma Juurikas ja saab Sulev Savisaarelt tellitud mugulad  (õnnis naeratus ja rahulolu).
Ja kui rääkida rahulolust, siis ei saa jätta mainimata, et augusti alguses toimus Põhja-Eestis kokkutulek. Peale seda käisin küll paar päeva nagu pilvedel :) Kõik oli ülivõrdes, juba see, et ma sinna üldse sain oli omaette ime ja tagasi ka.Ime, kuna selle aasta suve algusest on kõikvõimalikud autoga liikumised olnud ülimalt raskendatud jne. Aga mis neist keerulistest ja halbadest asjadest ikka pikalt kirjutada.

Nii, jätkan, siis augusti lõpus alustatu kirjutamist. Aeg kaob nii märkamatult käest, et kirjutamiseks suurt aega ei jää. Ööd on külmad, hommikud udused, päevad mõnusalt soojad. 1 sept sai Aiasõbras taimedel järgi käidud. 2 uut elulõnga - Rooran ja Multi Blue. Esimene läheb maja ette väänroosi asemele ja teine kaare peale. Loodan, et elulõngade probleemid on läbi, selles mõttes, et maha on pandud neid ikka väga palju, aga kasvama on läinud ainult 2 - Valge Daam ja Piilu, kusjuures seda esimest läks ka enne oma 3 taime välja. Ju ei ole elulõngade kasvatamiseks hea koht või on asi minus, mine sa võta kinni. Samas need 2 kes kasvama on läinud õitsevad kenasti ja probleeme ei ole, see annab julgust katsetada ja loota. Ja siis veel üks uustulnuk - Polystichum aculeatum ehk ogane astelsõnajalg. Kummaline, kui tellimuse tegin ja järgi läksin olin ise kindel, et tegu on karvik astelsõnajalaga, ei teagi, kust see teadmine, ju vist sellest et oli plaan muretseda karvik ja kui tellimiseks läks, siis nägin vaid sõna astelsõnajalg ja edasi vajutas sõrm juba telli :D Aga ei sest ole midagi, sõnajalad on mu eelmisel aastal alguse saanud ja ainult süvenev huvi. Või no, kui täpsem olla, siis huvi oli tunduvalt varasem, aga kuna ei olnud sobivat kohta, siis ei hakanud ennast üldse kiusama ja asjasse süvenema. 
Pottide rivi mis ootasid istutamist, täpsemalt muidugi taimede, on õnneks vähenenud ja on lootust, et enne suurt külma saab ka viimane taim maha. Osalisest seisab asi ka pottide puuduse taga. Oleks hädast vaja uusi suuri savipotte. Ja peenarde laiendamisest ei saanud ka sel aastal asja :D Aga kuhu kiiret, sest kui mõtlema hakata,siis on seda aeda tehtud tõesti tasa ja targu. Väga rahulikult ja pikkamööda. Ainus meeletu tormamine ja kiirtöö käis esimesel aastal, kui sai välja juuritud kreegid, astelpajud, vaarikad ja üldse loodud vaba pind kuhu hakata aeda looma, kõik edasine ongi tulnud vaikselt ja rahulikult ja ongi hea, sest kui oleks esimesel aastal hakanud aeda täis istutama, siis ei kujuta ettegi mis siin praeguseks oleks, ilmselt üks suur ümberkorraldamine.