Teisipäev, 13. aprill 2010

Viimastel päevadel on ilmad supermõnusad olnud (eile oli pea+15!). Toas ei tahakski enam olla, muudkui nina päikese poole :) Pühapäeval sai muru ära riisutud, lillepeenrad korda tehtud ja veesilm puhastatud ja uus vesi sisse pandud. Eile tõin vesiroosi talvekeldrist välja, istutasin suuremasse nõusse ja siis läks veekogusse. Loodetavasti näitab ta ka sel aastal oma ilusaid valgeid õisi. Aga jah, kõik kasvab praegu nii mis mühiseb, lausa silmnähtavalt. Hüatsintidel mis alles hiljuti nina välja pistsid on nüüd juba lehtede vahelt õiekobarat näha. Sellest on lõputult juttu olnud aga tõesti, lausa uskumatu et see suur lumi nii vaikselt ja tasa ära kadus. Ja praeguse seisuga näib et suuri kahjusid vast ei olegi. Roosid on kahtlaselt mustad, aga eks pea lihtsalt ootama ja siis saab selgust. Aga seda hirmu nagu oli et taimedel läheb umbseks ja äkki lähevad hallitama jne, seda ei juhtunud õnneks!
Viimsel ajal olen kolmiklillede asja korralikult käsile võtnud ja internetis suurema otsimise korraldanud. Hinnad millega pakutakse on ikka väga erinevad, olen leidnud 45-200 kroonini. Aga seal kus hind sobiks ei saadeta postiga jne. ja osad räägivad et peab kevadel istutama ja osad et sügisel. Mine ja võta kinni siis :D Aga jonni ma ei jäta, vähemalt 2-3 valge õiega tahaks saada!

Reede, 9. aprill 2010

Lumi on peaaegu läinud! Ainult väljaspool aeda on veel pisut jäänud. Küll aga sulas välja forsüütia ja temaga on lood kehvad. Oksad puha ära murdunud. Kui korralikult välja sulab eks siis tuleb suurem lõikumine ette võtta.
Aga näpud sügelevad meeletult! Seni olen suutnud ennast taltsutada kuigi kerge see ei ole, kui aknast on näha et käib juba suurem muru riisumine, aga maa on ikka veel liiga märg, peab veel pisut kannatama. Aga krookused õitsevad juba ja tulbid on ka ninaotsad välja pistnud.
Kolmiklillede vaimustus tuli jälle peale, viimases Kodukirja aianumbris oli juttu nii kolmiklilledest, kuldkingadest kui ka koerahammastest. Uh, kõik mu vaieldamatud lemmikud! Ootan juba kannatamatult et näha kas sellest eelmisel sügisel maha pandud kollasest koerahambast saab asja. Aga saab ikka, kus ta pääseb! Ja loodetavasti ikka paljuneb ruttu nii nagu Sulev Savisaar lubas. Näis, praegu ei ole teha muud kui vaid oodata.

Teisipäev, 6. aprill 2010

Kevadine murusiilik