Mai pildid ilma jututa

 

Aprill

7 aprill. Mis juhtub, kui nädalavahetuse hommikul jalutada hommikul aias ringi ja mõtiskleda, et mida pikas "tööd, mis vajavad tegemist" nimekirjast võtta. Saagu selleks mestviinapuu. Mõeldud tehtud, ainult et alguses oli plaanis ainult harvendada st eelkõige peenikesed ja kuivanud varred eemaldada. Võimatu. Kõik oli mingi lõputu sasipundar ja suht kiiresti sai selgeks, et mõte jäta alles jämedamad osad väga ei teostu. Ja see meeletu kuhi mis tekkis! 

  

Peale koristamist. Jämedamad osad siis keeratud ümber toru, aga otsustasin siiski metsviinapuust üldse loobuda. See metsik mass mis tekib ja need käsivarre jämedused juured. Seega metsviinapuu aeg aias sai läbi. Aga tulemusega olen väga rahu. 

Tõeline kolepilt, aga olgu ta ajaloo huvides siin üleval. Kõik sai alguses puude tellimisest. Lõhutud märja puude hind oli nii laes, et paha hakkas. Aga õnnestus pisutki hinda alla kaubelda tingimusel, et võtan 2 ruumi rohkem. Miks ma siis ei võta, aga küsimus, kuhu ma nad laon. Küttepuude kuivatamiseks on oma ala ja sinna mahub täpselt 20 ruumi, niisiis sai ette võetud kompostikasti likvideerimine. Oli nimekirjas. Kast oli vana ja juba eelmisel aastal puiduosa külgedelt täiesti pehkinud ja kokku vajunud. Halb uudis avanes aga kasti taga ehk aed oli samuti pehkinud ja kukkus lihtsalt eest ära. Kuna küttepuud olid osalisest juba laotud, siis pikilaua vahetust ette võtta ei saanud ja läks paikamiseks. 

5 aprill. Kevade ootuses,. Ja sajab ja sajab...

 

2023

 Lootus, et mu kirjutised oma aiast muutuksid aktiivsemaks, ei näi kuidagi täituvat. Aga olgu siis nii.

2022 oli igatahes vägagi edukas, seda nii ehituslikus kui ka uuenduste mõttes. Kasvuhoone, taimekastid, uus istus- ja istusmisala. Super, ma ise olen seniajani sellest sillas.

Muidu oli 2022 kummaline. Näiteks tomatid. Suvi oli ju soe, aga esimesed viljad valmisid väga hilja ja seda ka õuetomatitel. Miks nii jääb arusaamatuks. Kurkidega oli lausa anomaalia. Aga seekord nii ja näis mis uus hooaeg toob.

Kõige huvitavam mu enda jaoks on aga see, et kui muidu on mind iga aasta jaanuaris tabanud suur tomatiseemnete hullus. Nagu ikka liialdamata tõeline hullus, siis selle aasta jaanuar ja veebruar ja pool märtsigi möödusid rahulikult. Jaa, ma käisin seemneid vaatamas ja sorteerisin ja lappasin enda väga suurt tomatiseemnete kogu, aga kõik oli rahulik. Otsus oli, et sel aastal ma mitte ühtegi ostu ei tee ja suurde kasvukasse lähevad kirsstomatid (head-tuntud) ja väiksesse madalad ja seda samuti olemasolevatest seemnetest. Plaan kindel ja paigas kuni ühtäkki, väike klik ja mul oli 11 uut täiesti tundmatut pakikest seemnetega. Ja oh seda õnne! Uskumatu! Niisiis jätkub katsetamine. Tegelikult sai eelminel aastal katsetatud väga paljude uutega, aga nagu blogimine mul on, selline kaootiline ja millegipärast ei teinud pilte ka. Ja nüüd on muidugi nii ütlemata kahju. 

Seemned lähevad mulda selle nädala lõpus ja põnev on!

  Taiko- hea, õhuke koor, magus                                

Voyage - olin seemet ammu soovinud. Kutsutakse ka nö reisitomat. Kahjuks ootusi ei täitnud. Kahtlemata huvitav ja kõneainet pakkuv välimus.

Ei olnud saagikas, viljad kippusid pudenema ja suve keskpaigaks oli hallitus platsis. Ei ole plaanis rohkem kasvatada.

11.03.2023

19.03.2023