Kes otsib, see leiab - sõnajalad

Sõnajalgade peenar sai rajatud  paar aastat tagasi ja sinna oli planeeritud nii sõnajalad, kui muud metsataimed. Ja juba enne seda tahtsin kindlasti sinna saada ka pruuni raunjalga, aga siis selgus selline suur ja ootamatu AGA, et seda lihtsalt ei olnud mitte kuskilt saada ja kui kuskil nimekirjas oligi, siis oli kindlasti otsas. Sel aastal, nii suve lõpu poole sai sel teemal ka Tartu botaanikaaia töötajatega kirjalikult suheldud ja ka nemad kinnitasid, et tõesti, pruuni raunjalga ei ole Eestis kahjuks müüa. AGA, siin ta nüüd on, kaua otsitud ja soovitud oma täies ilus.

Asplenium trichomanes

Esialgu veel potis

Dryopteris filix-mas 'Linearis Polydactyla' 

Pildil jääb kuidagi ebamääraselt laialivalguv

Adiantum pedatum

Sai hiljuti ümber paigutatud, kuna eelmise koha peal ei tahtnud kuidagi edeneda.

Adiantum pedatum `Subpumilum`

Blechnum spicant



Temale paistis see aasta vägagi meeldivat

Athyrium filix-femina 'Frizelliae'

Hakkab hooaega lõpetama ja pildile on teda väga raske korralikult saada, aga on nii lõpmata kena.

Leht lähemalt

Polystichum aculeatum

Sai ostetud ekslikult karvik astelsõnajala pähe, aga ogane on samuti väga kena ja koht paistab talle meeldivat.

Athyrium niponicum `Pictum`
Pilt on ülimalt kehv, vahemärkusena olgu lisatud, et paremal pool olev punane neiuvaip siiski õitsema ei hakanud, lootus oli, sest väiksed nupud tekkisid, kuid keegi kas näris need ära või mis täpselt toimus jäigi arusaamatuks, vägagi võimalik, et koht on vale, vaatab, kui järgmisel aastal sama kordub, siis peab uue koha vaatama.

Adiantum venustum

Õnnestus lõpuks sel aastal Juurikalt saada. Kaks erinevat, ühel on lehed suuremad, näis, kas nii ka jääb.

Öökülmi jätkuvalt õnneks ei ole olnud, kuid kased on juba paljad.



On lehtedes sahistamise aeg!

Kisub sügiseks

Sügis algas siis ametlikult eile, aga tegelikult on ilmad veel täiesti mõnusad ja öökülm ei ole õnneks siia veel jõudnudki. Täna oli lausa suviselt soe. Aga õitsejaid on aias kuidagi nirult vähe. Eks see ole mõneti ka mu enda valik, kuna hetkel teevad ilma ja ilu krüsanteemid, aga nendega on mul nö oma lugu ja aias neid ei kasva :D
Lursslill Cimicifuga simplex 'White Pearl' kapriisitseb ka sel aastal, pakuks, et oma kuu aega on olukord sama, mitte grammigi ei ole sellist nägu, et teeb nüüd oma õied lahti. Lihtsalt ei mõista mis teda vaevab, aias on ta olnud nüüd juba aastast 2009 ja no ei ole kordagi õitsenud st õievarred teeb kenasti valmis ja sellega kõik ka piirdub. Ümber on teda kolitud selle aja jooksul 3 korda, aga ei mingit muutust. Kurb, mulle lursslilled väga meeldivad.
Kes aga jätkuvalt ennastunustavalt õitseb on kurereha Geranium x hyb. 'Rozanne®', täiesti vapustav tegelane, õitseb lakkamatult, kui ta ainult rohkem paigal püsiks, mitte nagu pöörane igasse suunda ei tormaks.

Lewisia longipetala Little Peach 

See tiarell on ka vapustav, õitseb lakkamatult, õisi on küll vähem kui suvel, tõeliselt kena.

Kisub vägisi sügiseseks.

Ja see on üks ehtne aardelaegas! Tõeline üllatus ja ülimalt meeldiv pealegi, oi, kevadel saab põnev olema :)

08.09

Valge daam

Nymphaea `Marliacea Albida`

Adiantum pedatum `Subpumilum` 

Athyrium niponicum `Pictum`

 Polystichum aculeatum

Clematis `Multi Blue`

Ja ongi suvi läbi nagu niuhti. Augustis anti õnneks pisut sooja ka. Ja augusti alguses hakkasid lõpuks ka esimesed tomatid värvuma. Ei olnud tomati aasta ega ka mitte kurgi. Liiga külm. Tomat nüüd siis värvub, aga nüüd on siis hallitus jälle platsis. Kurk on paksult vilju täis, aga need lihtsalt ei kasva. Hallituse jama tuli nüüd hiljuti, peale neid suuri vihmasid, kui läks äkki külmaks ka. Täna lõikasin kõik saialilled maha, täiesti hallitust täis olid, seeme jäigi nüüd võtmata. Uus, kevadel tehtud peenar on peale tänast lõikamist eriti haleda väljanägemisega. Kõigepealt sai kõik saialilled välja ja siis selgus, et suurem osa kosmoseid on siiski murdunud. Peenar on nüüd harjumatult lage. Rõdukastid tuleb veel ka ära tühjendada. Suvelillede aeg on siiski läbi.
Uustulnukate kohalt oli suvi aga rahulik, suutsin päris mõistlikuks jääda, nimekiri küll täienes, aga mitte väga. Mu enda jaoks oli tegelikult üllatus kuuskede näol, see oli küll selline emotsiooniost, sest okaspuudest on seni ikka männid ja kadakad esikohal olnud, ah jaa mitte ainult kuusk vaid elupuu ju ka. Ja elupuudest on - thuja plicata whipcord senini mõttes, viimati Tartu bot aias käies vaatasin, et see on ikka üks ütlemata lahe mütakas. No näis.
Paari päeva pärast on aga kauaoodatud Juurikas. Tellisin mõned numpsikud juba ette ära ka, aga kõige olulisem on ikkagi seal teistega kohtumine, peale kokkutulekut hõljusin päris tükk aega veel
pea pilvedes, nendest kohtumistest saab lihtsalt tükiks ajaks niivõrd suurepärase ja positiivse laengu ja ma olen ütlemata tänulik, et olen kuidagi sellisesse suurepäraste inimeste seltskonda sattunud.