Teisipäev, 29. september 2015

Kes otsib, see leiab - sõnajalad





Sõnajalgade peenar sai rajatud  paar aastat tagasi ja sinna oli planeeritud nii sõnajalad, kui muud metsataimed. Ja juba enne seda tahtsin kindlasti sinna saada ka pruuni raunjalga, aga siis selgus selline suur ja ootamatu AGA, et seda lihtsalt ei olnud mitte kuskilt saada ja kui kuskil nimekirjas oligi, siis oli kindlasti otsas. Sel aastal, nii suve lõpu poole sai sel teemal ka Tartu botaanikaaia töötajatega kirjalikult suheldud ja ka nemad kinnitasid, et tõesti, pruuni raunjalga ei ole Eestis kahjuks müüa. AGA, siin ta nüüd on, kaua otsitud ja soovitud oma täies ilus.






Asplenium trichomanes

Esialgu veel potis









Dryopteris filix-mas 'Linearis Polydactyla' 

Pildil jääb kuidagi ebamääraselt laialivalguv




Adiantum pedatum

Sai hiljuti ümber paigutatud, kuna eelmise koha peal ei tahtnud kuidagi edeneda.





Adiantum pedatum `Subpumilum`





Blechnum spicant



Temale paistis see aasta vägagi meeldivat

Athyrium filix-femina 'Frizelliae'

Hakkab hooaega lõpetama ja pildile on teda väga raske korralikult saada, aga on nii lõpmata kena.



Leht lähemalt

Polystichum aculeatum

Sai ostetud ekslikult karvik astelsõnajala pähe, aga ogane on samuti väga kena ja koht paistab talle meeldivat.


Athyrium niponicum `Pictum`
Pilt on ülimalt kehv, vahemärkusena olgu lisatud, et paremal pool olev punane neiuvaip siiski õitsema ei hakanud, lootus oli, sest väiksed nupud tekkisid, kuid keegi kas näris need ära või mis täpselt toimus jäigi arusaamatuks, vägagi võimalik, et koht on vale, vaatab, kui järgmisel aastal sama kordub, siis peab uue koha vaatama.


Adiantum venustum

Õnnestus lõpuks sel aastal Juurikalt saada. Kaks erinevat, ühel on lehed suuremad, näis, kas nii ka jääb.
















Öökülmi jätkuvalt õnneks ei ole olnud, kuid kased on juba paljad.



On lehtedes sahistamise aeg!

Neljapäev, 24. september 2015

Kisub sügiseks

Sügis algas siis ametlikult eile, aga tegelikult on ilmad veel täiesti mõnusad ja öökülm ei ole õnneks siia veel jõudnudki. Täna oli lausa suviselt soe. Aga õitsejaid on aias kuidagi nirult vähe. Eks see ole mõneti ka mu enda valik, kuna hetkel teevad ilma ja ilu krüsanteemid, aga nendega on mul nö oma lugu ja aias neid ei kasva :D
Lursslill Cimicifuga simplex 'White Pearl' kapriisitseb ka sel aastal, pakuks, et oma kuu aega on olukord sama, mitte grammigi ei ole sellist nägu, et teeb nüüd oma õied lahti. Lihtsalt ei mõista mis teda vaevab, aias on ta olnud nüüd juba aastast 2009 ja no ei ole kordagi õitsenud st õievarred teeb kenasti valmis ja sellega kõik ka piirdub. Ümber on teda kolitud selle aja jooksul 3 korda, aga ei mingit muutust. Kurb, mulle lursslilled väga meeldivad.
Kes aga jätkuvalt ennastunustavalt õitseb on kurereha Geranium x hyb. 'Rozanne®', täiesti vapustav tegelane, õitseb lakkamatult, kui ta ainult rohkem paigal püsiks, mitte nagu pöörane igasse suunda ei tormaks.



Lewisia longipetala Little Peach 










See tiarell on ka vapustav, õitseb lakkamatult, õisi on küll vähem kui suvel, tõeliselt kena.





Kisub vägisi sügiseseks.


Ja see on üks ehtne aardelaegas! Tõeline üllatus ja ülimalt meeldiv pealegi, oi, kevadel saab põnev olema :)

Teisipäev, 8. september 2015

08.09







Valge daam










Nymphaea `Marliacea Albida`



Adiantum pedatum `Subpumilum` 




Athyrium niponicum `Pictum`





 Polystichum aculeatum






Clematis `Multi Blue`














Ja ongi suvi läbi nagu niuhti. Augustis anti õnneks pisut sooja ka. Ja augusti alguses hakkasid lõpuks ka esimesed tomatid värvuma. Ei olnud tomati aasta ega ka mitte kurgi. Liiga külm. Tomat nüüd siis värvub, aga nüüd on siis hallitus jälle platsis. Kurk on paksult vilju täis, aga need lihtsalt ei kasva. Hallituse jama tuli nüüd hiljuti, peale neid suuri vihmasid, kui läks äkki külmaks ka. Täna lõikasin kõik saialilled maha, täiesti hallitust täis olid, seeme jäigi nüüd võtmata. Uus, kevadel tehtud peenar on peale tänast lõikamist eriti haleda väljanägemisega. Kõigepealt sai kõik saialilled välja ja siis selgus, et suurem osa kosmoseid on siiski murdunud. Peenar on nüüd harjumatult lage. Rõdukastid tuleb veel ka ära tühjendada. Suvelillede aeg on siiski läbi.
Uustulnukate kohalt oli suvi aga rahulik, suutsin päris mõistlikuks jääda, nimekiri küll täienes, aga mitte väga. Mu enda jaoks oli tegelikult üllatus kuuskede näol, see oli küll selline emotsiooniost, sest okaspuudest on seni ikka männid ja kadakad esikohal olnud, ah jaa mitte ainult kuusk vaid elupuu ju ka. Ja elupuudest on - thuja plicata whipcord senini mõttes, viimati Tartu bot aias käies vaatasin, et see on ikka üks ütlemata lahe mütakas. No näis.
Paari päeva pärast on aga kauaoodatud Juurikas. Tellisin mõned numpsikud juba ette ära ka, aga kõige olulisem on ikkagi seal teistega kohtumine, peale kokkutulekut hõljusin päris tükk aega veel
pea pilvedes, nendest kohtumistest saab lihtsalt tükiks ajaks niivõrd suurepärase ja positiivse laengu ja ma olen ütlemata tänulik, et olen kuidagi sellisesse suurepäraste inimeste seltskonda sattunud.

Kolmapäev, 5. august 2015

Aegajalt on ahvatlused selleks, et neile järele anda :D

Täna oleks küll tahtnud suurest rõõmust kukerpalle või hundiratast visata, aga sobis ka lihtsalt ringi keksimine ja säramine.

Põhjus on siin - Järvselja saadetis


Tegelikult tuleks tagasi minna mu eelmise postituse juurde, mis sai kirjutatud eriti "sinise esmaspäeva" meeleolus ja kus ma halasin lisaks muudele teemadele ka sellest kuidas ma tahan seda ja toda taime ja puud aga ei saa jne. Ja siis tekkis muidugi soovitus et et miks ei saa, et kulleriga saab jne. Aga kulleriga taimede tellimine oli teema kus olin endale andnud lubaduse mitte üle astuda ja senini oli see ka hästi toiminud. Kuni praeguseni, sest lisaks sellele, et oli teadmine mul-.on-neid-hädasti-vaja hakkas pähe tikkuma ka miljon muud põhjust ja vägagi veenvad näit et enda premeerimine või lohutamine, põhjuseid tuli oi kui palju. Ja järgmisel hetkel lõingi juba käega ja olge lahked, tellimus sai avatud. Ja kus siis hakkas tulema, seda võiks ja toda ka, no ja et selle võiks ju siis ka kuna niiiiii kaua on juba tahetud. Oeh... Ja vähe sellest et suutsin ennast üllatada, sellega imed ei lõppenud, sain vastuse, et ei peagi Omniva kulleriga saatma, kuna neil on nagunii plaanis siit linnast läbi sõita ja tuuakse koju kätte.

Nii, mis ma siis kõik kokku ahnitsesin - 



  • Kanada kuusk `Conica`
  • Kanada kuusk ´Alberta Globe´
  • Tähklavendel´Aromatico Blue´ 
  • Aed-puispetuunia Cabaret™Pure Yellow
  • Aed-puispetuunia Cabaret™ Dark Blue
  • Dauuria kilplehik
  • Harilik elupuu `Teddy`
  • Kämmalvaher `Bloodgood`
  • Tõnnikeselehine ebamagun


Kämmalvaher ja suvikuid said pottidesse, aga kõik teised peavad homseni ootama.


Tänaseid õitsejad ka pisut


Pudru-mudru peenar valgus peale neid lõputuid sadusid ikka kohe täitsa laiali, aga koonuslaugud seal meeldivad mulle ja kosmosed on siiski kõik roosad, valgeid ei olegi. Saialilled annavad ka mõnusa ja rõõmsa värvilaigu, muidu olekski kõik ainult sinine ja valge st algselt oli nii plaanis.









Mustköömen + tegelane







 Liiliad on sel aastal tõeliselt kõrges. Aga üles ei tulnud üks valge trompet ja oranž turban. Loodan väga, et nad otsustasid lihtsalt puhkuse võtta ja edaspidi saab neid jälle näha ja imetleda.





 Vesiroos on samuti sel aastal väga hiline. Aga ega ma väga õisi lootnudki, kuna kevadel sai suurem tükeldamine ette võetud ja ei olnud ju teada kas ja kuidas talle see meeltmööda oli, aga ta vaeseke oli oma potist ikka väga välja kasvanud.







Reede, 24. juuli 2015

Juuli lõpp ehk üks lõputu ohh ja ahh

Käisin hiljuti kivide jahil. Mõte oli ammu või kui täpsem olla siis vajadus kivide järgi. Kohaks Kuningamägi. Muidugi mitte see päris õige Kuningamägi, vaid see uus mis iga aastaga kerkib. Oi, kui oleks maad ja jõudu, siis kus ikka sealt saaks igasugu põnevaid..Aga jaksu eriti ei ole ja seetõttu jäi minust sinna maha üks imeilus kivi, mis jäi ikka väga painama, aga jõudsin teda vaevu veeretada, mingi tõstmine ei tulnud kõne allagi. Oehhhhhh...
Niisiis võtsin käsile ühe peenra osa mis juba mõnda aega segas, oli kuidagi niru ja valesti. Mõte oli kasutada suuremaid kive ja siis taimed vahele. Aga tegema hakates tundus ikka et kivid on liiga väiksed ja ei jää üldse selline nagu tahaks, niisiis tuli mõtet kohandada oludega. Ja just kui tööga valmis sain saabus mees koju. Mina siis säravana kutsusin, et tule vaata mis mina tegin. Mees vaatas ja lõpuks küsis täitsa vaikselt, et kas laiendasin jälle peenart. Ei, mitte sendimeetritki ei laiendanud. Ja siis uuesti hästi vaikselt, et ma seda peenra osa enam ei laiendaks. Oehhhh..

Muidu on aga jätkuvalt ikka vihm ja siis jälle vihm, sekka päikest ja siis uuesti vihm. Taimed on kuidagi laialivalguvad või ma ka ei tea kuidas seda nimetada. Kobarpea aga on sel aastal selline eriti madal ja niru. Liiliate õitsemise alguseni läheb veel aega, samuti ei ole veel elulõngad alustanud. Kuidagi väge hiline kõik sel aastal

Kasvuhoones olevate sipelgate rindel on kõik ikka muutusteta, sai proovitud ka silo, aga ei midagi. Ja teine huvitav asi on see et tomatid ei lähe punaseks, enamasti saab tomatit süüa juba jaanipäeval, nüüd juuli lõpp aga nad ei ole isegi sellist nägu et hakkaks värvi muutma.









 Longus lauk, sel aastal mõnusalt õiterohke.






Adiantum pedatum `Subpumilum` - varvasadiantum  
















Athyrium niponicum `Pictum` - nipponi naistesõnajalg

Ja paremal pool sätib ennast õitsema punane neiuvaip







Tõeline pudrumudru. Ehk siis uus peenar, kus hiljem võiks olla lupiinid, sõrmkübarad, erinevad magunad, kurerehad.

Aga kuna taimi nappis, aga peenar sai täispikkuses valmis tehtud, siis sel aastal põhiliselt suvikud, saialilled, rukkililled jne, et siis tõeline pudrumudru ja värvide pillerkaar.






Keskmine teeleht. Sel aastal samuti väga hiline.
See hiiglaslik daalia pidi kirjade järgi olema väga madal ja kollane. Nojah.. Aga sel aastal oli üldse, näit absoluutselt KÕIK eelmise aasta sügisel ostetud tulbid nii mööda kui võimalik, kõik 100%. Aga eks nad sai ka kuskilt a'la toidupoest korvi pandud.  Ega sest suurt miskit ei olegi, kuna tulbid sai nagunii pottidesse, et kevadel oleks midagi trepi kõrval. Aga lihtsalt see et ekstra sai valitud võimalikult madalaid, aga reaalsuses olid kõik ülikõrged ja värvid ka nii mööda et ....



See kolepilt olgu ka lõpuks ajaloo huvides üles pandud. Raudürt kõrgel rõdukastis on tõesti ... ühesõnaga ära nii enam kunagi tee!



Ja nimekiri taimedest mis ei tärganudki
Kõik eelmisel aastal ostetud hüatsindid, samas varasemad kõik olemas ja õitsesid.
Kõik puškiiniad
Amuuri siidpööris
Taevassinine lauk

Hmm, nii hetkega rohkem ei meenugi.

Ja siis hiilis mu mõtetesse tagasi harilik elupuu `Teddy' - mul on teda vist ikka hädasti vaja - isu. Ja lõppude lõpuks on tegu madala elupuuga mis näeb välja nagu kadakas (väga hea argument) :D Mitte et sellega - mul on hädasti vaja - piirduks, kaugel sellest, aga kuna mu liikumine on olematu, siis ei pääse ma ka kuskile ja järelikult jääb vaid puukoolide nimekirjade piilumine ja ohkamine. Aga näis, kui ikka tahtmine väga suureks läheb või jääbki see vaid mõtteks ja sooviks. Nagu on kämmalvahtraga, kuna isu on olnud nüüdseks kindlasti 10 aastat, aga mõistus ütleb, et ta lihtsalt ei jääks ellu ja mingi hull sisse mähkimine jne, kas ja kui mõtekas see oleks ja nii see tahtmine lihtsalt tiksub.

Kuidagi väga ohkimiseks kisub see postitus :D