pühapäev, 3. september 2017

Sügis läheneb

Täitsa sügis. Eile vaatasin, et naabrite kask juba nii kollane ja kuna eile oli veel väga tugev tuul, siis kollaseid lehti muudkui keerutas. Sügis mis sügis.



28.08 

Nädalavahetusel siiski sadas. Laupäeval vähem ja kodus sai aias omajagu tehtud. Vapsikutega siiski ei tegelenud. Vihmaga tekkis küll ahvatlus, aga julgusest jäi siiski puudu.

Pühapäev oli aiamaa päev ja siis muudkui sadas ja sadas, aga kartul sai üles ja uba korjatud ja muu ka tehtud mis oli plaanis. Koju jõudes olin nagu mudatont.

























Pilt on ülikehv, aga seebikarp ei suutnud mitte kuidagi pilti välja säristada.

Rukkilillesinine lauk, nii õrn ja ilus :)


Suve lõpp

23.08

Müügimeest minust ei saaks, head vähemalt mitte. Nädalavahetusel võtsin uuesti ette uue peenra läbirääkimise. Ikka kenasti, mitte  ääri veeri uurides ja mitte ka rünnates, kenasti ja konkreetselt, ikka soravalt ja põhjendustega, et mis kus ja milleks. Mees kuulas ära, vaatas vaid kurvalt otsa ja ütles - sa ju lubasid, et tee enam mitte ühtegi uut peenart, meil ei ole niigi muru enam praktiliselt jäänud ja aed on nagu džungel. Eeeeee, mis mõttes.... Meil ainult tühjus ja muru ongi ju.....ja kus on džungel ma küsin?! Niisiis, müügimeest minust ei saaks ja uut peenart, mis oli musta männi alla planeeritud ja mis sinna minu arust ideaalselt sobiks ja kuhu ma saaksin panna kõik need uued sõnajalad mis Järvseljalt tellisin  ja istutamist ootavad ja muud varjutaimed ja veel igasugu põnevaid. Näib mis tegelikult üldse saab selle aiaga ja asjadega, kuna järjekordselt kerkis üles ka teema, et hiljemalt 3 aasta pärast tahaks ära kolida. Aga see on teema millega ma väga tegeleda ei taha ning mõelda esialgu ka mitte. Oma taimi ma igatahes maha ei jäta ja korterisse ei lähe.

Niisiis tuleb ette võtta olemasoleva sõnajalgade peenra laiendamine, aga enne tuleks kuidagi vapsikutest vabaned, need hästi suured herilase moodi. Kui rasvatihased kevadel meie postkasti oma pesaks välja valisid, siis sai uus pesakast üles pandud lootuses, et ehk rasvatihastele see koht sümpatiseerib, aga seda kahjuks siiski ei juhtunud ja pesakasti vallutasid hoopis vapsikud ja neid on nüüd paljuuuu ja nad on väga suuuured ja kuna pesakast on kohe sõnajalapeenra juures, siis seal hetkel väga asjatada ei tahaks. Või kui täpne olla, siis tahaks, aga ei julge.

Loodetavasti tuleb nädalavahetus kuiv, olen oma tegemistega kuidagi väga jänni jäänud. Aias oleks vaja ümbertõstmisi teha, uued taimed mis Järvseljalt said, maha istutada ja siis veel kokuka taimed. Njah, keeruline. Aga see, et taimed-sibulad minuni jõudsid on niigi suur vedamine ja õnn, sest peale kokukat oli pea sellest õnnejoovastusest ja rõõmust nii uimane, et kui lahketele külalistele kes mind koju tõid lehvitasin ja toa poole sammud seadsin, siis alles toas lahvatas, et taimed jäid ju auto pealt maha tõstmata :D

Kasutaimedest rääkides, siis lõpuks hakkab vääääääääga tasapisi tomateid saama, esimese sai kuskil juuli lõpus ja üllatuslikult valmisid kiiremini õuetomatid ja alles siis kasvuka. Kurgid hakkavad lõpetama, kehvakesed sel aastal ja vähe. Maasikaid saab üksikuid veel jätkuvalt, tohutu masikasaak oli sel aastal ikka, nii suured ja nii palju. Herneid saab samuti jätkuvalt, põlduba sai sel kevadel ikka korralikult pandud ja see on hea. Porgand on kehvake, peet võimas. Arbuusikute ja melonite kurvast saatusest sai vist kunagi juba kirjutatud. Eks uuel aastal proovi uuesti. Rõika kasvatus väga ei õnnestunud, ilmselt sai seeme ehk liiga vara ka maasse, samas hiljem pandu ei tahtnud üldse tärgata, ju siis ei ole sobiv maa või ma ka ei tea. Järgmisel aastal tuleb kindlasti suvikõrvitsat panna, kuna teised pereliikmed, kes varem suvikõrvitsast kuidagi ei pidanud, on nüüd selle enda jaoks avastanud. Niisiis tuleb meeles pidada, et järgmisel aastal neid ka panna. Salat on ka kuidagi nii ja naa sel aastal, samas eelmisel aastal ei jõudnud ära süüa.


teisipäev, 11. juuli 2017





















Üle väga pika aja sain ometi kord arvutisse. Vahepeal on terve juuni olnud ja läbigi saanud.
Kui muidu on kiire-kiire, siis aianduslikult läheb sel aastal kuidagi väga rahulikult. Uued projektid on jätkuvalt veel vaid peas, ei mingeid tegusid. Ei mingeid uusi taimi või olemasolevate ümberpaigutusi. Kohe ikka väga vaikselt kulgeb.

Ajaloo huvides olgu märgitud, et arbuuside ja melonitega läks sel aastal kehvasti, kõik 9 ilusat rammusat taime said hukka ja tegelikult on sellest nii kahju... Mingid putu-mutukad või kes iganes pistsid juured nahka :( Eks see kohavalik võis ka saatuslikuks saada, sest alles sügisel sai seal murumaa ümber keeratud ja varakevadel maa kile alla pandud. Aga samas, kuna tegu on linna maal asuva aiamaaga, siis vaatad ikka, et sellised erilisemad oleks nö võõraste pilkude eest võimalikult peidus. Aga sel aastal siis sedasi no ja lõppude-lõpuks saab ennast lohutada teadmisega, et sel aastal ei ole ilmade mõttes üldse buusikute kasvatamiseks sobilik suvi.
Muidu läheb aga külmalt ja vihmaselt ja kui kasutaimedest veel rääkida, siis esialgu mingit saaki peale punapeedi ja põldoa väga näha ei ole ja muidugi maasikad!  Maasikaid on meeletult palju ja nii hiigelsuured. Aga nii nirut porgandit ja hernest ei ole minu silmad veel näinud. Aga lootus jääb, nii see, et ka sel aastal siiski tuleb suvi, kui see, et saab kõhu enda kasvatatud heast ja paremast täis süüa ning ka piisavalt talvevarusid, nii külma kui keldrisse.


neljapäev, 25. mai 2017

Mai lõpp

Ometi kord on kevad käes ja iga päevaga läheb üha rohelisemaks. Kirsid õitsevad ja kohe-kohe alustavad õunapuud. Täna oli kuulda ka esimest äikest. Siia see siiski ei jõudnud, aga päris kõvasti kõmises.

Vihma oleme saanud, aga selliseid väiksemaid sabinaid, korralikku kastmist mitte.

Esimene niitmine sai tehtud eelmisel nädalal. Rohi kasvab silmnähtavalt ja käes on võililleväljade aeg.

Kartul on veel maha panemata, seda küll ajanappuse tõttu, sest siis kui on aega on ilmaga midagi viltu ja kui on ilma, siis ei ole aega. Tomatid on ka alles pottides. Ööd on kohati veel nii külmad olnud, et mitte ei ole julgenud, aga sel nädalal tahaks selle töö ka ära teha.

Lumi, mis siin mai kuus maha tuli tegi taimedele omajagu kahju, norulill, mis just ennast õitsema hakkas sättima sai kõige tugevamalt, kõik kohe-kohe avanevad õied olid järgmiseks päevaks mustad, samuti oli sõnajalalehise lõokannusega, tulpide ja laukude lehed said ka kõik kahjustusi.

Kahjudest on vast veel vara rääkida, aga väga paljud püvililled ei ole veel üles tulnud, ikka väga paljud... Kindlasti on välja läinud kaderohi :( ja enamus leviisiaid.


Suureõieline norulill
Uvularia grandiflora

Pulsatilla vulgaris `Alba`



Tarda dasystemon

Tulipa turkestanica 


On sõnajalgade lahtirullumise aeg






Kevadmagunad on mu ühed kevadised lemmikud. Nende tulemine on niivõrd armas.

Sanguinaria canadensis




Trillium chloropetalum var. giganteum white






Erythronium 'Pagoda’ 
Erythronium `White Beauty`

Aga see on üks tõeline mõistatus, kes ja kust. Absoluutselt ei mäleta ja taimetabelis millegipärast ka sissekannet ei ole. Täielik metsamõistatus.

Värvus on tunduvalt erksam kui pildil.

Mis priimula ja kelle käest?!?
Paar päeva tagasi hommikul jäi silma, et misasja need rasvatihased nii kahtlaselt sebivad edasi ja tagasi. Lõpuks läksin ikka uurima ja olge lahked mis nemad hommikuga valmis olid meisterdanud. Eelmisel päeval seda veel kindlasti ei olnud, kuna siis sai õhtul postkastist reklaamid välja võetud. On ikka tegelased. Pesakast aias olemas ja täiesti tühi veel, aga ei, nendel vaja postkasti pesa teha :D Ei tahtnud põldvarblastest vist kehvemad olla, viimased pesitsevad nimelt tänavavalgusti sees.








neljapäev, 11. mai 2017

Kevade ootuses

Ei taha see kevad sel aastal kuidagi tulla, aga küll ta lõpuks tuleb, lootus jääb.

Täna oli päikest vaid hommikul ja enne loojumist, muidu sompus ja sadas vahelduva eduga lund ja lumekruupe ja oli väga külm.

Pääsukesi ei ole juba 3 päeva enam näha olnud.

Tulbid on alla andnud ja täna enam ennast püsti ei ajanud, ikka väga õnnetud ja läbipaistvad nägid välja.

Täna hommikused vaated