Laupäev, 30. mai 2015

Mai lõpp


Sellest, et tegelikult on käes juba mai lõpp on kahju, mai on mu absoluutne lemmik, kõikide oma tulemiste, värvide ja lõhnadega.
Viimaste päevade ilmad on kohati lausa suviselt soojad olnud, küll meie ilmadele omase naljaga, nagu näiteks eile, kui kuni lõunani oli akna taga kraade lausa 24 ja oli tõesti väga soe, siis lõunast läks pilve ja temperatuur langes kolinal 15 peale ja tõusis jahe tugev tuul, õhtul jälle päike ja tuulevaikne.
Aga eelmisel nädalal käisin väga kauaoodatud talgutel, ohhh, kus seal oli alles vaated ja aed, täitsa sõnatuks võttis. Ja oleks ma siis kasvõi ühe ainumagi pildi teinud, just sealses varjuaias, aga kus-sas sellega... Ja ühtlasi sain kätte oma balti sõrmkäpa! Käpaliste vaimustus tuli eelmisel aastal, just selliste looduslike, aga selgus et saada neid kohe mitte ei ole. Sügisel leidsin ehituspoest punase neiuvaiba. Üks taimedest näib elus olevat, mingi tibatilluke ninake on tekkinud.

 Fritillaria acmopetala
 





Laugud on sel aastal hilised.

Looduslikud tulbid on aga hästi paljunenud.


Tulipa clusiana ‘`Tinka`



 Athyrium filix-femina 'Frizelliae'










Adiantum pedatum `Subpumilum`  


 Vasakul
Blechnum spicant tulemine






Paremal 
Onoclea sensibilis
 



Ja jätkuvalt nimetu. On aastaga jõudsalt kosunud. Ilus pitsiline :)





Üks pilt pärljalast veel


Himaalaja jalgleht on õnneks alles. Ise seemnest kasvatatud, hakkas eelmisel aastal tiigi kaldal laiutama, seega sai mitte just parimates tingimustes ümber kolitud. Uus koht oli ka selline nii ja naa, aga näib et läks õnneks.








 Konnasid on tiigis hetkel kolm, aga sellist asja kui sel, et konnad nii arglikud on, ei ole varasematel aastatel olnud. Nii kui kuulevad, et keegi läheneb läheb selliseks paanika osakonnaks, et .....





Sel aastal jäi tiik puhastamata ja kiilivastsetega kokku ei puutunud (eelmisel aastal oli ehmatus ikka väga suur :D) aga hiljuti leidsin vee peal 5 tühja  kesta, ju neile siis koht ikka meeldib ja selle üle on hea meel.



Õunapuud on sel aastal meeletult õisi täis.


Kolmapäev, 13. mai 2015

Mugulamaa juttu ja lillepilte

Igal aastal enne mai kuud luban ma endale, et sel aastal teen teisiti, võtan kohe täitsa rahulikult ja ei mingit tormlemist ja ülepingutamist ja seljavalu jne. Jutt käib siis täpsemalt mugulamaast ja teoorias on see plaan tõesti ilus ja reaalne ja eelkõige loogiline. Teha vaikselt ja rahulikult, iga päev, kui ilm kannatab mitte üle 3h. Aga kui olen seemned, söögi-joogi rattale pakkinud, kohale läinud, siis läheb kõik just nii nagu alati, ei mingit natuke ja natuke, kui teha siis juba teha ja kui ikka 7-8 h tööd teha siis on tulemust ka. Eriti veel kui antakse 3 päeva jutti imeilusat ilma, seda on ju lausa patt raisata.
Seega tänaseks maa üle käidud, peenrad tehtud ja kõik mis külma ei karda on maas. Mõnus! Teine päev oli kõige sündmusterohkem. Mingi hetk tuldi lähedalasuvale krundile kartuleid panema. Ja kohe terve suguvõsaga, suur hulk inimesi kes üldse mitte eestlastele omaselt kõva häälega neid kahte, kes vagusid hakkasid tõmbama õpetussõnu jagasid ja kõvade hõigetega muudkui märku andsid, et seda ja toda tehakse valesti ning peaks ja võiks hoopis nii. Täitsa naljakas oli! Kartulipanek läks samamoodi, 2 tegid tööd ja teised õpetasid. Siis märgati, et viljapuude alla on natuke naati, mille peale keegi seletama hakkas, et tal on ühte head mürki ja saab seda anda, see võtab kõik ära. Kõige kõvema häälega seletas aga üks noor mees, kes muudki kordas, et no küll on ikka hea, et ei pea mingi vastiku maa harimisega tegelema, ei saanudki aru, kas ta pidas silmas seda, et nad olid lasknud kellelgi hommikul oma maa kultivaatoriga üle lasta, seega et ei mingit käsitsi harimist või seda et mina rammusaid võililli välja juurisin süsteemis kükki-püsti. Ja läinud nad olidki.
Suurem osa peenraid on veel multšimata, see tuleb veel ka ära teha, sest mugulamaal puudub absoluutselt igasugune lisa kastmise võimalus, seega saavad sealsed taimed just täpselt niipalju vett kui taevast antakse. Aga sel aastal tuleb vist ikkagi kanistritega ka tassida, kuna leidsin teiste blogidest ühe eriti inspireeriva väetise/taimede turgutamiseks lahuse tegemise võimaluse ja seda tahan kindlasti mugulamaal proovida. Eks siis tule see kodus valmis teha, ära lahjendada ja kanistritega sinna viia + üle jääv murusegu mis läheb multšiks. Esimene laar peakski tänaseks valmis olema.
Täna hommikul sadas vihma ja homseks lubas ka. Ja tuulutab koledasti.
Tigusid on sel aastal maru palju, paharetid olid ööga Fritillaria michailovskyi õied nahka pannud :( väikesed räbalad ainult järgi.


                                                                 

04.05.2015


Trillium chloropetalum var. giganteum white

Uustulnuk ja sel aastal lausa 4 õit :)



04.05.2015

Sanguinaria canadensis

Samuti esimest aastat, nii armsad :)


 Tulipa turkestanica





Fritillaria michailovskyi

Õisi sel aastal vähe ja need vähesedki olid nii isuäratavad, et said tigude poolt söödud


07.05.2015

 Tulipa Praestans

Tõsiselt kärts värv!





 Anemone blanda

Eelmisel aastal ei õitsenud.

Kahjuks ei õnnestu seda ilusat sinist värvi pildile saada.




 Tarda dasystemon

On samuti sel aastal laienenud.




 11.05.2015


11.05.2015

 Erythronium 'Pagoda’




11.05.2015

Kuumast lontis


11.05.2015


Erythronium `White Beauty`  

Laupäev, 2. mai 2015

Aprill ja mai algus

Aeg lendab nii kiiresti ja ongi juba kätte jõudnud mu lemmikaastaaeg, kus kõik muutub mitte päevade vaid lausa tundide ja minutitega. Mõnus! Aga nüüd vahepeal toimunust.
Kasvuhoone sai uuesti püsti 11 aprill ja samal päeval sai alustatud ka uue komposteri ehitusega. See tünni süsteem ikkagi ei toiminud nii nagu lootsin ja liiga väike oli ta ka. Vaatamata õhutustorule kippus haljasmass siiski pigem mädanema ja oli selline plöga. Niisiis tegime uue, seekord puidust kasti ja eelmisest oma 5 korda suurema mahtuvusega. Tänaseks on see praktiliselt juba täis, nii et lootus et haljasmassi aiamaale vedama ei pea, see siiski ei täitu. Vanas komposteris prooviks sel aastal kurke kasvatada. Näis, seni on kurgikasvatuse tulemused sellised suhteliselt nirud olnud. Paar aastat sai erinevaid variante katsetatud rõdul, aga see oli täielik läbikukkumine, eelmise aasta potis kasvatus andis juba tunduvalt parema tulemuse. Nüüd prooviks tünnis.
18 aprill toimus esimene talgupäev. Põhja-Eesti, mere ääres. Sai siis ettenägelikult ikka korralik vammuste kiht selga aetud, sest tuult ja külma mina pelgan, eriti tuult ja siis ehmatusega tõdetud, et käte üles tõstmine on vammuste rohkuse tõttu juba päris raskendatud. Aga see oli ük igati kordaläinud ja mõnus päev. Ja üllatav oli see, et kui meil siin vingusid lõputult külmad ja tugevad tuuled, siis sel päeval oli mere ääres täiesti rahulik ja päikeseline, ilm nagu tellitud.
Ilmast rääkides oleme aga saanud siin igasugust ja kõikvõimalikku kaela, nii lund kui rahet. Viimane tegi pahandust ka, potis olevad hostad on juba suured ja rahe lõhkus lehed ära.
Esimene niitmine sai tehtud eile, so 1 mail. Super ilm oli!
Täna aga sajab ja sajab, õhtul tuli korraks päike välja ja näidati vikerkaart ja et uhkem oleks, siis lausa kahte..





Ah jaaa, talgupäeval nägin fokini kõbla ja selle kasutamist. Kodus uurisin veel ja näitasin ka mehele pilte, et vaat selline hea tööriist, et lausa mitme eest ja sel nädalal äkki voilaaaaaaaa ta-daa, mu üllatuseks toodi mulle selline asi


Ja täiesti ise tehtud pealegi! :) Tõesti on mõnus, eile sai kõik põõsa alused puhtaks tehtud ja avastasin, et sellega on maru hea murust võililli välja saada st mitte siis juurega vaid lihtsalt pealsed naksaki pealt maha. Mõnus, olen ülirahul ja ilmselt oleks ühte ka aimaale vaja (täitsa tüüpine ju, saad ühe, hakkad kohe ka teist tahtma :D).

Homme, kui päikest antatakse tahaks lillede pildistamise ka ete võtta. Üllatav on see , et valge kolmiklill sätib ennast juba kohe-kohe õitsema, samas kollane alles hakkab maast välja pugema.

Hetkel näib, et mingeid suuri kadusid ei ole, talve ei elanud üle vaid mõned potis olijad, näiteks maadjas jänesekapsas, kõik hüatsindid ja kõige rohkem on kahju, et näib et ka kaks kõrrelist -amuuri siidpööris ja teravaõiene kastik. Sellest on küll kahju, aga samas lootus jääb, uusi võrseid ei ole kumbi ajanud, aga samas juured on sellised nii ja naa eks ole näha.