laupäev, 23. aprill 2016

Külm

Külm on ja vihmane ja lisaks vihmale sajab ka igasugu muud ollust alla, päikest on harva, enamasti nii tund enne loojumist ja siis ei ole tuult ka, ilm nagu kulda ja kui on päeval päikest, siis on jälle meeletud tuuled. No ei lasta olla! Tahaks aias mütata ja teha ja tõsta, sest teha on palju ja plaane veel rohkem, aga kui vaadata õue või pikaajalist ilmaennustust, siis võtab porisema ja podisema.

 Pildil ilm eile õhtul.


Eilne hommik oli isegi paljutõotav, isegi päike oli ja puha, lõpetasin ära ühe uue pisikese projekti. Madalad oksapuud said uue koha. Üllatavalt lihtsalt õnnestus teistele pereliikmetele põhjendada ära, miks oleks maja ette vajalik uus peenar. Ei mingeid lõputuid kompromisse ega lubadusi, et see on viimane peenar ja ma enam tõesti muru pinda ei vähenda.  

Ilm täna


Olgu, tegelikult näidati täna hommikul hästi pisut aega päikest ka, nii et sai ruttu õue mindud ja mõned pildid tehtud.
Aga õitsejaid on lisandunud vähe. Lumikellukesed lõpetavad, krookused on veel ilusad, aga muidu on taimed sellisel äraootaval seisukohal ja võtavad asja väga rahulikult, ei mingit tormlemist.

Kindlasti on välja läinud sõnajalalehine lõokannus. 

Murelikuks teeb, et mitte mingit märki ei ole nii Fritillaria Raddeana ja ka Fritillaria Ivory bells, sonkinud veel ei ole, ootan veel. 

Fritillaria imperialis jonnib jätkuvalt ja ei hakka ka sel aastal õitsema. Hakkab tunduma, et tema hingeelule ja vajadustele ma pihta ei saa.

Veel ebaõnnestus ka sel aastal tulpide, nartsisside ja kobarhüatsintide potis kasvatamine. Jälle, juba ei tea mitmendat korda. Jälle üks paras mõistatus, sest proovitud on nii ja naa, aga asja ei saa.

Tänased


                               


                       



                     


Kämmalvaher

Saaks paar vihmavaba päeva, sooja ka, no ikka sellist, et tahaks õue minna, siis oleks kõik väga hästi. Hästi, sest sain oma mugulamaa kõrvale kasutamiseks teise sama suure platsi lisaks. Ja see tähendab võimalust kasvatada palju rohkem söödavat kraami ja see paneb rõõmust hõiskama. 
 


kolmapäev, 13. aprill 2016

Mugulamaa ja lillepilte

Müttasin täna mugulamaal. Tavapärasest siis oma kuu aega kohe kindlasti varem. Vaatepilt oli kohhhhutav, isegi kui ennast kõige hullemaks ette valmistada, siis võtab vaatepilt igal aastal mingil põhjusel keeletuks, sel aastal oli keegi tarkpea kohe mu mugulamaa kõrval olevale tühjale platsile tule otsa pannud. Tööriistade aiamaja oli õnneks püsti. Aga põhjus miks nii vara sai sinna mindud oli, et tahtsin vähemalt kõik peenrad valge sinepi alla saada. Optimist. Vaevalt pool loodetust sai. Väga tihedalt ei pannud ju siis oli see ala ikkagi hulga suurem kui olin arvestanud. Väikeste pakkidega ei ole seega mõtet jamada ja sügiseks tuleb ikka asja kilodega arvestada.

Tänased õitsejad ja ninad




Kirgaslilled on tegelikult alles pisikesed ja õitsemiseni läheb veel aega, aga ühel tegelasel on eriti kiire olnud.







Sinilill näeb kuidagi väga õnnetu välja...









Karatau laugu tulemine

kolmapäev, 6. aprill 2016

Kevadhooaeg on alanud, tomatid ja muud aiajuttu

Täna hommikul 6.30 näitas termomeeter akna taga +7,4, võttis lausa silmi pilgutama ja uuesti vaatama. Eilne hommik näitas veel miinuseid. Aga tänaseks lubaski lausa +17 soojakraadi. Lumi on praktiliselt läinud, mõned laialilöödud kamakad veel on ja tiik on veel täiesti jääs, aga muidu on juba kevadine ja hakkab vaikselt looma.
Tomatid said sel aastal hilja mulda ja kõik ei ole veel üles tulnud. Sel aastal prooviks uuesti ka pottides kasvatamist, kuid seekord madalakasvulisi. Nagu ka varasemalt sai igat sorti pandud ainult üks seeme, et siis kui läheb kasvama siis läheb ja kui ei, siis ei, nagunii on neid rohkem kui kasvuhoonesse mahub ja pottides kasvatamise õnnestumine sõltub ilmselt siiski suuresti suvest. Kaks viimast aastat on tomatite kasvatamine kehvasti läinud, suve lõpus on igasugu jamad tekkinud ja saak on olnud kesine. Seetõttu saab sel aastal ka kodumaiseid sorte proovitud, jutu järgi on haiguskindlamad ning saagikad.
Sel aastal siis said mulda

Tomatid 2016

Big Red Pear
Härjasüda
Costoluto
Tumbling Tom kollane
Window box
Pineapple
Golden Cherry
Black Krim
Kосмонавт Bолков
Varto
Mato
Vilma
Gold Nugget
Moneymaker
Outdoor Girl
Venus 
Härjasüda kollane
Herodes
Mirabell
Malle

Kuidagi üllatavalt pikk nimekiri, kui nüüd vaatama hakata.

______________________________________________________________________

Tänane päev tuli tõesti soe, kuni lõunani paistis ka päike. Tuul oli tugev. Sai pisut peenraid korrastatud, sodi ära ja üllatuslikult oli maapind juba päris pehme, veel paar päeva tagasi kui tahtsin viltu olevat silti tagasi lükata, oli maapind veel nii jääs, et silt ei liikunud kuskile. Aga kahjuks jäi õues töö siiski pooleli, sest kell 15 hakkas sadama. 

Õitsejaid on hetkel veel vähe - alustasid lumekupud, lumi ja märtsikellukesed. Teised on veel ninad ja läheb aega. 

Esimene nähtud liblikas oli kollane!

neljapäev, 14. jaanuar 2016

Uus ring

Jõulud olid soojad ja lumeta, siis tuli väike kirme maha ja anti külmakraade kohe hulgim. Liigagi heldelt. Eks kevadel ole täpsemalt näha, kas ja mis. Sel nädalal jõudsime siis ka meie nii kaugele, et tuli sel talvel esimest korda lumelabidas välja tõsta ja kasutusele võtta. Lund on hetkel nii 10-15cm. Mitte palju, aga ühel päeval tuisutas heki korralikult lund täis ja siis tuli küll väike päästeoperatsioon läbi viia. Põhja-Eestis on korralik lumeuputus.


Ja see suur monstrum maja on nüüd siis ka valmis. Või tegelikult, kui täpsem olla, siis päris valmis ilmselt ei ole, kuna nädala alguses käis päev otsa haamritega seina tagumine. Aga elanikud on detsembri lõpust sees. Laps võtab asja kõige dramaatilisemalt ja keeldub kategooriliselt oma toa akna eest katet üles tõstmast.
 

  Ülemine pilt 2015 talv ja alumine                                                                                   täna.
See on siis aknast otsevaade.                                                                  Tegelikult on neid kopruseid väga                                                              palju.

Aga, kuna igas asjas tuleb midagi head leida, sest muidu võib ikka päris sassi minna, siis on ka siin üks suur pluss :) Ja nimelt see, et ehitis tuli siiski 2 korruseline, mitte kõrgem.





Muidu olen nagu sel ajal ikka täielikult tomatite lainel. Tõesti ei tea miks see nii on, aga jaanuaris haarab mind alati tomatite vaimustus. Sel aastal tahaks uuesti potis tomatite kasvatamist proovida, seekord siis madalaid ja just potis kasvatamiseks mõeldud sorte ja veel, kuna kahel viimsel aastal oli sügiseks kasvuhoones olukord vägagi nutune igasugu hallituste ja mis kõik veel pärast, siis tahaks suuremat rõhku panna kodumaistele sortidele.
Suvelilled õnneks veel ei paelu nii väga ja püüan rahulikult võtta. Rõdu äärde tahaks luuderohulehist pelargooni. Petuuniad on ilusad, aga see väga ei toiminud. Eelmisel aastal oli raudürt, aga see kohe kindlasti ei õigustanud ennast. Suvi oli muidugi ka kehv. Eks tule edasi katsetada.
Muude taimede osas püüks ka rahulikumalt võtta, sügisel jäi kripeldama ainuroog, vaatab ja mõtleb. Eks nagunii tule kevadel ümbertõstmised ette võtta. Näiteks iiriste peenar. Esiteks on nad muidugi totaalselt vale koha peal, aga vaatamata sellele on nad alati paksult õisi täis, aga absoluutselt igal aastal on nii, et enne iiriste õitsemist on kuiv ja siis kui iirised õitsema hakkab tulevad paduvihmad ja õievarred murduvad. Niisiis tulevad sinna hoopis hostad ja kõrrelised või ainult kõrrelised. Pinnas tuleb muidugi täiesti välja vahetada....
Ja siis see eelmisel aastal tehtud uus peenar. Seda ei tea veel ka täpselt. Eelmisel aastal olid seal põhiliselt suvikud - kosmosed, saialilled jne. Iseenesest tahaks jätkuvalt aia äärde kõrgeid püsikuid, aga kardan, et jääb liiga sünge ja ahistav, maja taga on seda maad ainult väike siil ja sai lubatud, et peenart laiemaks ei tee. Nii et saab jätkuvalt mõelda ja eks oleneb ka sellest kui paljud talve üle on elanud jne jne. Sügisel sai omajagu uusi sibulikke mulda pistetud, nii põnev!!

teisipäev, 29. september 2015

Kes otsib, see leiab - sõnajalad





Sõnajalgade peenar sai rajatud  paar aastat tagasi ja sinna oli planeeritud nii sõnajalad, kui muud metsataimed. Ja juba enne seda tahtsin kindlasti sinna saada ka pruuni raunjalga, aga siis selgus selline suur ja ootamatu AGA, et seda lihtsalt ei olnud mitte kuskilt saada ja kui kuskil nimekirjas oligi, siis oli kindlasti otsas. Sel aastal, nii suve lõpu poole sai sel teemal ka Tartu botaanikaaia töötajatega kirjalikult suheldud ja ka nemad kinnitasid, et tõesti, pruuni raunjalga ei ole Eestis kahjuks müüa. AGA, siin ta nüüd on, kaua otsitud ja soovitud oma täies ilus.






Asplenium trichomanes

Esialgu veel potis









Dryopteris filix-mas 'Linearis Polydactyla' 

Pildil jääb kuidagi ebamääraselt laialivalguv




Adiantum pedatum

Sai hiljuti ümber paigutatud, kuna eelmise koha peal ei tahtnud kuidagi edeneda.





Adiantum pedatum `Subpumilum`





Blechnum spicant



Temale paistis see aasta vägagi meeldivat

Athyrium filix-femina 'Frizelliae'

Hakkab hooaega lõpetama ja pildile on teda väga raske korralikult saada, aga on nii lõpmata kena.



Leht lähemalt

Polystichum aculeatum

Sai ostetud ekslikult karvik astelsõnajala pähe, aga ogane on samuti väga kena ja koht paistab talle meeldivat.


Athyrium niponicum `Pictum`
Pilt on ülimalt kehv, vahemärkusena olgu lisatud, et paremal pool olev punane neiuvaip siiski õitsema ei hakanud, lootus oli, sest väiksed nupud tekkisid, kuid keegi kas näris need ära või mis täpselt toimus jäigi arusaamatuks, vägagi võimalik, et koht on vale, vaatab, kui järgmisel aastal sama kordub, siis peab uue koha vaatama.


Adiantum venustum

Õnnestus lõpuks sel aastal Juurikalt saada. Kaks erinevat, ühel on lehed suuremad, näis, kas nii ka jääb.
















Öökülmi jätkuvalt õnneks ei ole olnud, kuid kased on juba paljad.



On lehtedes sahistamise aeg!

neljapäev, 24. september 2015

Kisub sügiseks

Sügis algas siis ametlikult eile, aga tegelikult on ilmad veel täiesti mõnusad ja öökülm ei ole õnneks siia veel jõudnudki. Täna oli lausa suviselt soe. Aga õitsejaid on aias kuidagi nirult vähe. Eks see ole mõneti ka mu enda valik, kuna hetkel teevad ilma ja ilu krüsanteemid, aga nendega on mul nö oma lugu ja aias neid ei kasva :D
Lursslill Cimicifuga simplex 'White Pearl' kapriisitseb ka sel aastal, pakuks, et oma kuu aega on olukord sama, mitte grammigi ei ole sellist nägu, et teeb nüüd oma õied lahti. Lihtsalt ei mõista mis teda vaevab, aias on ta olnud nüüd juba aastast 2009 ja no ei ole kordagi õitsenud st õievarred teeb kenasti valmis ja sellega kõik ka piirdub. Ümber on teda kolitud selle aja jooksul 3 korda, aga ei mingit muutust. Kurb, mulle lursslilled väga meeldivad.
Kes aga jätkuvalt ennastunustavalt õitseb on kurereha Geranium x hyb. 'Rozanne®', täiesti vapustav tegelane, õitseb lakkamatult, kui ta ainult rohkem paigal püsiks, mitte nagu pöörane igasse suunda ei tormaks.



Lewisia longipetala Little Peach 










See tiarell on ka vapustav, õitseb lakkamatult, õisi on küll vähem kui suvel, tõeliselt kena.





Kisub vägisi sügiseseks.


Ja see on üks ehtne aardelaegas! Tõeline üllatus ja ülimalt meeldiv pealegi, oi, kevadel saab põnev olema :)

teisipäev, 8. september 2015

08.09







Valge daam










Nymphaea `Marliacea Albida`



Adiantum pedatum `Subpumilum` 




Athyrium niponicum `Pictum`





 Polystichum aculeatum






Clematis `Multi Blue`














Ja ongi suvi läbi nagu niuhti. Augustis anti õnneks pisut sooja ka. Ja augusti alguses hakkasid lõpuks ka esimesed tomatid värvuma. Ei olnud tomati aasta ega ka mitte kurgi. Liiga külm. Tomat nüüd siis värvub, aga nüüd on siis hallitus jälle platsis. Kurk on paksult vilju täis, aga need lihtsalt ei kasva. Hallituse jama tuli nüüd hiljuti, peale neid suuri vihmasid, kui läks äkki külmaks ka. Täna lõikasin kõik saialilled maha, täiesti hallitust täis olid, seeme jäigi nüüd võtmata. Uus, kevadel tehtud peenar on peale tänast lõikamist eriti haleda väljanägemisega. Kõigepealt sai kõik saialilled välja ja siis selgus, et suurem osa kosmoseid on siiski murdunud. Peenar on nüüd harjumatult lage. Rõdukastid tuleb veel ka ära tühjendada. Suvelillede aeg on siiski läbi.
Uustulnukate kohalt oli suvi aga rahulik, suutsin päris mõistlikuks jääda, nimekiri küll täienes, aga mitte väga. Mu enda jaoks oli tegelikult üllatus kuuskede näol, see oli küll selline emotsiooniost, sest okaspuudest on seni ikka männid ja kadakad esikohal olnud, ah jaa mitte ainult kuusk vaid elupuu ju ka. Ja elupuudest on - thuja plicata whipcord senini mõttes, viimati Tartu bot aias käies vaatasin, et see on ikka üks ütlemata lahe mütakas. No näis.
Paari päeva pärast on aga kauaoodatud Juurikas. Tellisin mõned numpsikud juba ette ära ka, aga kõige olulisem on ikkagi seal teistega kohtumine, peale kokkutulekut hõljusin päris tükk aega veel
pea pilvedes, nendest kohtumistest saab lihtsalt tükiks ajaks niivõrd suurepärase ja positiivse laengu ja ma olen ütlemata tänulik, et olen kuidagi sellisesse suurepäraste inimeste seltskonda sattunud.