Septembri algus nagu suvi

Oi mul oli eile supermõnus päev. Esiteks oli ilm suviselt soe, lausa nii soe, et õues sai olla kuni õhtuni lühikeste käistega. Alustuseks sai mugulamaalt komposti toodud, suur tünnitäis ja siis sai istutamisega alustada. Kõigepealt sai maha elulõng mis läks roosikaarele. See käis lihtalt ja nüüd jääb vaid loota, et mingeid probleeme ei tule ja ta kenasti kasvama hakkab. Siis läks keerulisemaks, kuna alustuseks sai kaks suurt roosi maha lõigatud ja siis algas nende välja juurimine. Väänroos kolis valge väga lühikest aega õitseva roosi asemele. Viimane sai välja juurides nii palju viga, et loobusin mõttet ta mujale paigutada. Väänroosi kättesaamine oli muidugi ka paras jama, aga eks kevadel ole näha kas saab asja. Väänroosi rest sai maja poole nihutatud ja sinna läks samuti elulõng. Ja oligi päev läbi, aga see oli nauditav. Tänane hommik ei olnud seda mitte, kui ma enda pealt jälle puugi leidsin, sel aastal vist juba kolmas kord.. No mida, see on juba liig mis liig! Seekordne puuk laborisse ei lähe, esiteks on see suht mõttetu. Saaks eelmise aasta jamast kõigepealt terveks, mingitest uutest haigetest puukidest ei taha kuuldagi. Eelmise aasta augusti lõpus saadud puuk osutus haigeks - borrelioos. Enda testi tegin oktoobis ja selle IgM oli 28,6 (18-22 on piiripealne ja alates 22 on positiivne). Rohte peale ei saanud ja terve talv läks meeletute peavalude ja väsimuse käes vaeveldes. Uus vereanalüüs tehti mais ja see näitas IgM tasemeks 27,7, et siis praktiliselt muutusteta. Rohte ikka peale ei saanud. Kusjuures kõik oma puugid olen korjanud enda aiast, niisiis on mulle siia siginenud kurjad ja pahatahtlikud puugid ja minust on saanud pesuehtne puugimagnet. Urrrrrrrr, see on teema, mis vererõhu lakke tõstab ja need on putukad, keda ma näha ei soovi..
Olgu, läks teemast kõrvale ja et paremate nootidega lõpetada, siis tänaseid vaateid


                                               Polystichum aculeatum – ogane astelsõnajalg

                                                   Blechnum spicant – Tähk-roodjalg

 
                                             Adiantum pedatum `Subpumilum` - varvasadiantum

                                    Dryopteris filix-mas 'Linearis Polydactyla' - maarja sõnajalg

                                                                                  Nimetu

 Athyrium filix-femina 'Frizelliae' Harilik naistesõnajalg- pildile oli kehv saada, et ta ilu korralikult välja tuleks...

Suur suvesoe on juba mõnda aega läbi, sellele järgnes külmus ja lõputud vihmad. Olles 100% päikest ja sooja nautiv inimene oli see raske, nagu on raske alati suve lõpp. Aias toimetaine oli praktiliselt võimatu,kuna vihma kallas lakkamatult ja kõik oli täiesti läbi vettinud. Praeguseks on vihmad lakanud. Korjasin kokku suvelilled, nii rõdukastid kui ka pottides olevad, kuna lõputud vihmad ja tugevad tuuled olid nad nii rikkunud. Rohkem on saanud mugulamaal tegutsetud, kartul osaliseselt üles võetud ja muidugi sibul, mis on sel aastal võimas ja eriti hiiglase mõõtu on sel aastal porgandid.
Eks järgmisel-ülejärgmisel nädalal saab aias rohkem oldud ja tehtud, kuna tulemas on igasugu põnevaid uusi tegelasi. Homme tuleb Aiasõbrast ära tuua kaks uut elulõnga ja sõnajalg, siis on tulemas Aiamaailma tellimus ja siis on tulemas ka Võhma Juurikas ja saab Sulev Savisaarelt tellitud mugulad  (õnnis naeratus ja rahulolu).
Ja kui rääkida rahulolust, siis ei saa jätta mainimata, et augusti alguses toimus Põhja-Eestis kokkutulek. Peale seda käisin küll paar päeva nagu pilvedel :) Kõik oli ülivõrdes, juba see, et ma sinna üldse sain oli omaette ime ja tagasi ka.Ime, kuna selle aasta suve algusest on kõikvõimalikud autoga liikumised olnud ülimalt raskendatud jne. Aga mis neist keerulistest ja halbadest asjadest ikka pikalt kirjutada.

Nii, jätkan, siis augusti lõpus alustatu kirjutamist. Aeg kaob nii märkamatult käest, et kirjutamiseks suurt aega ei jää. Ööd on külmad, hommikud udused, päevad mõnusalt soojad. 1 sept sai Aiasõbras taimedel järgi käidud. 2 uut elulõnga - Rooran ja Multi Blue. Esimene läheb maja ette väänroosi asemele ja teine kaare peale. Loodan, et elulõngade probleemid on läbi, selles mõttes, et maha on pandud neid ikka väga palju, aga kasvama on läinud ainult 2 - Valge Daam ja Piilu, kusjuures seda esimest läks ka enne oma 3 taime välja. Ju ei ole elulõngade kasvatamiseks hea koht või on asi minus, mine sa võta kinni. Samas need 2 kes kasvama on läinud õitsevad kenasti ja probleeme ei ole, see annab julgust katsetada ja loota. Ja siis veel üks uustulnuk - Polystichum aculeatum ehk ogane astelsõnajalg. Kummaline, kui tellimuse tegin ja järgi läksin olin ise kindel, et tegu on karvik astelsõnajalaga, ei teagi, kust see teadmine, ju vist sellest et oli plaan muretseda karvik ja kui tellimiseks läks, siis nägin vaid sõna astelsõnajalg ja edasi vajutas sõrm juba telli :D Aga ei sest ole midagi, sõnajalad on mu eelmisel aastal alguse saanud ja ainult süvenev huvi. Või no, kui täpsem olla, siis huvi oli tunduvalt varasem, aga kuna ei olnud sobivat kohta, siis ei hakanud ennast üldse kiusama ja asjasse süvenema. 
Pottide rivi mis ootasid istutamist, täpsemalt muidugi taimede, on õnneks vähenenud ja on lootust, et enne suurt külma saab ka viimane taim maha. Osalisest seisab asi ka pottide puuduse taga. Oleks hädast vaja uusi suuri savipotte. Ja peenarde laiendamisest ei saanud ka sel aastal asja :D Aga kuhu kiiret, sest kui mõtlema hakata,siis on seda aeda tehtud tõesti tasa ja targu. Väga rahulikult ja pikkamööda. Ainus meeletu tormamine ja kiirtöö käis esimesel aastal, kui sai välja juuritud kreegid, astelpajud, vaarikad ja üldse loodud vaba pind kuhu hakata aeda looma, kõik edasine ongi tulnud vaikselt ja rahulikult ja ongi hea, sest kui oleks esimesel aastal hakanud aeda täis istutama, siis ei kujuta ettegi mis siin praeguseks oleks, ilmselt üks suur ümberkorraldamine. 
 

Viimane nädal aega olen jalutanud aias ja juurelnud, et kas hakata kastma või mitte. Seni on jäänud peale, et vaatab homme ja siis jälle homme. Maa oli tuhkkuiv ja kivikõva, samas muru nägi üllatavalt hea välja. On olnud ka suvesid, kui murust on saanud kõrbenud kollane asi. Niisiis kastma ei hakanud. Täna avati kraanid, mitte küll pikaks ajaks aga kui tuli siis ikka mühinal ja meeletu tuulega. Tulem - murdnunud rõdulilled, lääbalik põõsad ja terve aiatäis lehti. Liiga masendav, et sellega suudaks täna tegeleda, eriti kui taevas on seniajani pilves ja näib et kohe-kohe alab see õudus uuesti. Vihma oli vaja, seda kohe kindlasti, aga palun rahulikult, mitte tonn korraga ja tuul valest suunast.
Muidu on aga suvi, soe või kui täpsem olla siis kuum.
Pildid sai eile tehtud, lauspäikeses ja seetõttu korralikult üle valgustatud.

 Sel aastal siis rõduäär selline. Tegelikult pidid tulema lilla-roosa-valgekirju, aga 3 seemnepakist idanes täpselt NULL seemet ja uued sai muretsetud ikka väga hilja ja juuli keskpaigas nägid taimed veel nii väiksed ja nirud välja...Aga nüüd kui ilmad kuumaks läksid kukkusid mis mühiseb kasvama. Nojah, hetkel nad enam sellised ei ole, kuna tänane torm murdis suure osa ära ja need mis alles on ülimalt räsitud olekus :/

 Vesiroos on sel aastal tubli :)

Ja jälle on tunne, et peaks aias ette võtma muutuse. Näit maja ees olev punane väänroos, kes ei ela ega sure. Ilmselgelt talle see koht ei meeldi. Tema asemel tahaks valget kõrget elulõnga. Kuhu aga roos kolida? Roosidega on üldse sellised segased suhted. Punane väänroos sai leitud eelmiste elanike ärakolise järgselt st nad olid oma roosi välja kaevanud, aga mingi juurejupp oli mulda jäänud ja hakkas kasvama. Võimalik et seepärast ta selline nigelake ongi. Teiseks on valged roosid, mis mu ettekujutustes olid paarimeetrised, kuid tegelikult on max 150. Üldse ei meenu, et kas neid ostes oli oluline kõrgus või ainult see, et oleks tegemist valge tooniga. Ja kolmandaks on veel üks punane nimetu roos. Mingi hetk tundus on roosid aias on vajalikud, nüüd aga vaatan juba mitu aastat neid kahtleva pilguga. Teiseks suur lillepeenar. Teda tahaks laendada ja asju seal ümber tõsta. Mõtted on, aga teostuseni seni jõudnud ei ole. Mitte et ei oleks tahtmist ja pealehakkamist, aga ikka tekib kahtlus, et kas on ikka hea mõte jne. Kuigi jah, kui on tunne, et on valesti ja peaks ümber tegema ja see hääleke sosistab juba mitmendat aastat, siis tuleks seda siiski lõpuks kuulda võtta.
Ja hakkaski uuesti sadama nagu kuulda on. Eks siis homme saa kahjud üle vaadata ja otsast korrastama hakata. Seniks aga - las kallab!

Kui eelmise nädala märksõnadeks oli äike, äike ja veelkord äike, siis selle kahtlemata külmus ja VIHM. Viimasest hakkab küll hetkel küll saama (uskumatu et nii saab ka vahelduseks arvata :D )

Vahepeal toimunust niipalju, et mai viimasel päeval õnnestus käia ühel väga meeldival üritusel, täpsemalt oli tegu talgutega. Väga mõnus ja igatpidi positiivne üritus oli. Esiteks muidugi see, et kutsuti, teiseks see, et kohale õnnestus saada, mis vahepeal ülimalt kahtlaseks osutus ja siis meeldivalt lahenes (tänud!) Kohapeal oli tohutute mõõtmetega aed, mis oli väga ilus ja korras, mõnus seltskond ja ilm,mis sa hing veel ihaldad! Ja täiesti ootamatult sain tagasiteel koju lausa 2 uue sõnajala omanikuks. Üks on pärljalg, aga teine, tibatillukeste mõõtmetega tegelane on teadmata.

Ja täna lisandus veel üks uus sõnajalg -   adiantum pedatum, aga tema on tunduvalt kõrgem kui praegune. Imekena! Tänud veelkord lahkele jagajale ja ka kohaletoojale!

Homme ootab ees aga Aiasõber. Püüan jääda mõistlikuks, aga kirja on saanud 3 sõnajalga -
Harilik naistesõnajalg Athyrium filix-femina 'Frizelliae'
Tähk-roodjalg Blechnum spicant
Maarja-sõnajalg Dryopteris filix-mas 'Crispa Cristata'

Põhirõhk on esimesel, teiste suhtes olen veel kahtleval seisukohal.

Soemaks võiks minna.

Huvitav on see,et sel aastal on taimed tavapärasest kuidagi suuremad, näiteks hostad. Täiesti tavamõõtudes hostad on sel aastal kuidagi harjumatult suured ja lopsakad. Ja siis tomatid, see mis kasvuhoones toimub on džungel kuubis, kui nii jätkub, siis mina sinna küll varsti ära ei mahu :D

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                              

                                 Sinine jaanihüatsint Brimeura amethystina ´Alba

 

23-24 mai

Kuumus, tuul ja müristamine. Tänase päeva märksõnad. Ja vaevalt jõuad selja keerata kui juba uued õied on ennast avanud.

                                                                         Tulipa Synaeda King

                                                            Tulipa clusiana ‘`Lady Jane`                        

                                                          Erythronium `White Beauty`

                                                        Adiantum pedatum `Subpumilum` 

                                                    Pinus nigra nigra