Käes on absoluutne lemmikaeg! Üldse on nüüd selline mõnusam olemine, kiiremad ja tüütumad tööd tehtud ja saab hinge tõmmata. Pühapäeval sai esimene niitmine tehtud ja alates kolmapäevast on mugulamaal ka kõik peale ubade maas. Mõnus! See käsitsi maa kaevamine on üks paras iga-aastane enese ületamine ja enda sundimine, aga milline rahulolu kui maa kaevatud, peenrad tehtud ja seemned mullas. Ülim, siis on küll tunne, et tahaks endale ühe suure pai teha. Tegelikkus on aga hoopis see, et suu on kogu aeg praktiliselt kõrvuni ja hea on veenduda, kui vähe on tegelikult õnneks vaja. Niisiis kiiremad tööd tehtud ja aeg nautida. Alates homsest saab lõpuks ka tomatid paika pandud. Seni on ikka öökülmad kimbutanud ja olen taimi ikka hommikul kasvuhoonesse ja õhtul tuppa toonud. Veel tänagi on hommikul maa valge (maasikatel õiesüdamikud puha mustad ...).
Järgmiseks nädalaks lubab aga suurt suvesooja, lausa +30. Näis, peaasi, et peale seda jälle külmaks ei löö, nagu oli aprillis, kui üle nädala kestnud suvesoojusele järgnes kõle külm.
Selle aasta tiigi puhastamisel juhtus aga selline lugu, et pühjamudast ilmusid välja 3 kiili vastsest.

Igavesti pirakad tegelased olid.

Uus koerahammas.
                                                               Erythronium `White Beauty` 
 Väga ilus lehemuster.

                                                                          Trillium luteum

Kollase kolmiklillega õnneks ka kõik korras ja uus koht sobib.

                                                                       Erythronium 'Pagoda’

Pagoda on täies iluduses.

                                                               Forsythia intermedia `Week-End` 

Forsüütia üllatas sel aastal. Ei mäleta, et varasematel aastatel oleks kogu põõsas nii õisi täis olnud.

Kolmiklill on elus! Olin juba väga mures, aga lõpuks ilmus mullast kauaoodatud ninaots. Sügisel sai ta ümber kolitud. Tegelikult talle eelmine asukoht väga meeldis, aga kuna koht oli kõrvaline, siis sai ta sügisel ikkagi ümber kolitud. Tohutu kergendus ja rõõm! :)
Püvililled (harilik püvilill) ei hakanud ka sel aastal õitsema, ka need  sügisel juurde saadud kollased püvililled. Niisiis sel aastal tuleb kolimine ette võtta. On neid saadud küll sügavamale pandus ja paar aastat oodatud, ei midagi, siis jälle kõrgemale paigutatud, ei midagi. Ju siis ikkagi koht ei meeldi ja tuleb kolimine ette võtta.
Üldiselt on taimed selle ekstreemse talve üle elanud ja seni puudujääke märganud ei ole. Aga ega kõik veel ärganud ka ei ole. Näit kuldlauk pistis alles eile oma ninaotsa mullast, veel ei ole märki hostadest ja ka himaalaja jalgleht ei ole ärganud ja eks neid ole veel. Valged roosid on nagu alati maapinnani külmunud, samas punane roniroos on pisut ole meetri maapinnast kenasti uusi võrseid ajamas. Meeldiv üllatus pn ka parukapuu, paistab et seekord maapinnani külmunud ei ole. aga peab veel ootama, siis on täpsemalt näha.
Ah jaa, üks suur mure on ikkagi - sõnajalad, absoluutselt kõik kolm, neid ei ole. Aga kuna esimene kevad, siis ei ole asjaga päris kursis ka, et mis ajal nad oma kasvu alustavad ja kas peabki nii olema, et vara-varakevadel lehed rohelised ja siis hakkavad pruuniks minema. loodan, et nendega on ikka kõik korras.

Viimastel päevadel on olnud soe, kohe väga mõnusalt soe. Ja kõik kasvab mis mühiseb. Ühel päeval vaatad et tulbil lehed välja tulnud, teisel et oi juba õienupp paistab ja kolmandal juba õitseb. Aga kuiv on, väga kuiv. Vahepeal olnust niipalju et rõdulillede külv ebaõnnestus sel aastal 100%. Milles asi ei teagi. Seemned sai varutud sügisel, 3 pakki petuuniaid. Säilivus korras, sama firma seemneid ka varem kasvatanud ja rahule jäänud ja nüüd siis selline ootamatus. Kuu aega ootasin ja kui ikka midagi üles ei tulnud tuli uued seemned mulda panna. Mõte et sel aastal oleksid rõdul narmasservadega valged ja roosad ja lillakas ripp-petuunia jääb ära. Teiseks jäi mure, et kas nii hilja pandud seemned ikka jõuavad mai lõpuks nii suureks kosuda et saab välja istutada. Näis, eks tule neid poputada.
Kasvuhoone sai eile püsti. Esialgu kolivad sinna suvised potitaimed, sest ega see suur soe püsima jää. Kuigi võiks ja nii oktoobrini. Öösel vihma, päeval soojust ja päike. Elu nagu lill :)
Eile tiiki puhastades tulid põhjamudast lagedale 3 kiili vastset. Üldse oli elutegevus tiigis väga vilgas.
Uued koerahambad on mu suureks rõõmuks kenasti elus. Kolmiklill kahjuks seni üles tulnud ei ole, loodan et temaga on siiski kõik korras, sügisel sai ta teise kohta tõstetud. Sõnajalgade pärast on ka väike mure, et kas neile valitud koht sai ikka hea, kevadel oli seal päris pikalt millegipärast vesi ja maa ei tahtnud ega tahtnud sulada. Eks varsti selgu.

Et oleks ikka nö kindel siht silme ees, siis paneks kirja esialgsed mõtted mida on plaanis kevadel teostama hakata. Maja taha paistab päike vaid kuni lõunani, samas asub seal ainus koht kus istuda saab. Mõte on kiik paigutada maja küljele. Alla teha midagi terassitaolist või siis laduda kivid. Kiige praegusele asukohale teha varjupeenar hostade ja sõnajalgadega. Seega sai hoolega hostade lehtedel käidud ja asja uuritud. Üldiselt ei meeldi mulle kollaste lehtedega ja säbrulise pinnaga hostalehed. Mitte et taimedel midagi viga oleks, lihtalt kuna valik on nii ülisuur ja aiapind seab omad piirid, siis olgu seal erilised silmarõõmud. Niisiis teades mis ja kes peaks valiku tegemine olema lihtne aga seda ta tegelikult ei ole mitte. Näit jääb mulle seniajani mõistatuseks, millises meeltesegaduse hoos sai `Big Daddy` muretsetud. Kuna ta lehepind on lausa ülimalt säbruline. Suht arusaamatu. Teine teema on ongi nende hiigelhostadega. Mis neis küll on, et on mingi hetk ikkagi tekib vastupandamatu soov vähemalt üks endale aeda saada. Hetkel käib jutt `Sum and Substance` kohta. Vau moment ja tahan-tahan tekib pea koheselt. Segadust ja hämmingut tekitas aga see et osadel piltidel on lehed kollakad, osadel ilusad tumerohelised. Millest küll see? Kas äkki valgusest, et päikse käes kollane ja pimedas roheline? Vaat ei tea.. Teiseks jäi silma Sleeping Beauty. Aga eks siin jõua veel mõelda kes ja kuhu. Hetkel olemas 4 hostat, 2 nimetut, eelpool mainitud `Big Daddy`ja `Stiletto`.

Kui viimase postituse ajal olid ilmaolud vägagi sügisesed, siis tänaseks on siiski talv saabunud. Esialagu lubati et külm kestab nädal ja siis läheb uuesti soojaks tagasi, aga päris nii see siiski ei läinud. Ja talv tuli korraliku külmaga. Lund anti ka, aga sellega oldi ikka väga kitsid. Niisiis on külm. Hommikul oli akna taga -17, lubab et läheb iga päevaga külmemaks. Pühkisin täna luuaga aias lund kokku, roosidele. Lund on maas nii vast ca 3 cm, heki, kadakate ja mändide alused on puhta lumeta.

Sel nädalal sai kadakad seotud ja vesiroos talvekorterisse kolitud. Mitte et selleks otsest vajadust oleks olnud, kuna ka pikem prognoos mingit püsivat külma ei näita. Aga ega seda külma taga ei igatse ka. Muidugi on lumi mõnus ja ilus, eriti ilus on kõik kui veel härmas on, aga ikkagi, taimed on nagunii meeltesegaduses kasvama hakanud ja kui nüüd suur külm peaks tulema, on paratamatu et suur osa taimi hukka saab. Ja kohe kindlasti ei igatse taga muru vihkavat sahameest kelle ülim eesmärk on alati muru üles künda ja ühte nurka kokku lükata. Mida aga igaten on päike. Päikese all mõtlen muidugi seda kui päikest on näha tõustes kuni loojumiseni, mitte et teda näidatakse kuu aja jooksul 5 min et päike kui selline meelest ei läheks.
Hetkel on temperatuur peaaegu +4 ja seda hommikul.
Aasta lõpus jäi kokkuvõte tegamta, saagu see siis nüüd tagantjärgi tehtud.
Kõige suurem heameel on mul kasvuhoone üle. Küll sai proovitud tomateid rõdul kasvatatud, küll pottides, küll kotis aga saak oli ikka olematu.Toas venisid nad alati välja ja saak oli ikka olmatu. Aga nüüd oli lausa lust, kuigi mees minu üllatuseks sügisel imestunult küsis, et kuna tomatid lõpuks kasvama hakkavad. Sel põhjusel panen sel aastal erivevaid sorte rohkem ja suurem osa neist on suureviljalised. Varasematel aastatel olen ainult kirsstomateid kasvatanud.
Ja veel leidsin enda jaoks sõnajalad. Loodan et 3 uustulnukat kenasti kohanevad.
Kevade ootus on üldse suur. Ei jaksa enam pimedust taluda ja näpud sügelevad detsembri agusest saati kui alustasin suurt tomatiseemnete kokkuostu :D Ja sügisel sai mulda pistetud igasugu põnevaid sibulaid. Niisiis hetkel kevade ootuses.
Tubastest tegalastest õitseb veenusking ja 2 erinevat dendroobiumi kasvatavad hoolega uusi varsi. Erialgu sai loodetud et ehk on õied tulemas, kui seekord siiski mitte. Orhideed leidsid tee mu juurde eelmisel aastal. Esimene oli kingitud veenusking, siis tuli miltoonia, edasi anti dendroobium nobile 'Star Class' et ehk mina saan kasvatamisega hakkama, siis kingiti veel üks dendroobium. Ja kõik siis ühe aastaga.
Loodetavasti tuleb soe suvi ja ees on ootamas üks mõnus ja meeldiv aasta!

Ja hakkabki üks järjekordne aasta läbi saama. Õues on +7, lund ja külmakraade on olnud vaid lühikeseks ajaks. Muru on rohe-roheline ja aiapidajate seas käivad naljad muruniitmise kohta.
Mina aga olen juba vähemalt kuu aega mõtetes kevades. Dets alguses sai hakatud tomatiseemneid varuma ja hoog oli nii suur et pidurit oli üliraske peale saada. Nüüd jääb üle vaid omale lubada et igast sordist panen maha vaid 1-2, mitte rohkem.
Kokku sai ostetud 14 erinevat!? + muidugi on ka eelnevatest aastates veel seemneid. Küll küllale liiga ei pidavat tegama.
Mis ma siis kokku ostsin -
Roma
Marzani
Costoluto
Yellow pear
Big red pear
Patron
San marzano
Sweetbaby
Korol krupnõh
Härjasüda
Red pear
Heinz
Marmande
Turandot