reede, 13. mai 2016

15.05

Suur kuumus on järele andnud, vihma seni antud ei ole. Aia kulgemine on ka hulga rahulikum, enne taimed lausa purskusid maa seest välja ja kõik käis siuh-säuh, nii et jõua aga järge pidada.
On kirsside õitsemise aeg ja kohe-kohe alustavad õunapuud. Sõnajalad alles hakkavad ennast lahti rullima.
Linde on kahjuks vähem kuulda, aga see on ilmselt seletatav ümbruskonna viimaste aastate massiliste puude mahavõtmisega ja sügis ja talvetormidega vähenes lossipargi puude arv lausa hirmuäratavalt.
Oleks nagu rahulikum, kuid aeg kaob ikkagi pöörase kiirusega ja nädala lõpus on juba kuu keskpaik.
Mai kuus tahaks alati piduri peale tõmmata või kuidagi aeglasemalt kulgeda, et saaks seda tulemist, ilu ja lõhnu pikemalt nautida.

Tänased õitsejad








Erythronium `White Beauty`



Trillium chloropetalum var. giganteum white



 


Uvularia grandiflora
 


Juno bucharica 'Bicolored’

Erythronium 'Pagoda’

`Snowflake` sel aastal ei õitsenud ja keegi tegelane sööb ikka järjekindlalt koerahambaid edasi, nii õisi kui lehti.
 


Trillium luteum tulemine

pühapäev, 8. mai 2016

Suvesoe

Mai, mu lemmikkuu! Pööraselt kiired ajad on olnud, kiire on olnud endal ja kiire on ka loodusel. Hetkel tundub lausa uskumatuna, et eelmisel nädalal oli veel korraks isegi lumi maas. Positiivne on see, et välja on ilmunud taimed, keda kartsin juba hukka saanud olevat,seega kadude loendusega veel ei tegele. Pikalt ei kirjuta väsimus on selline, et kukuks kohe kummuli, aga olgu siis pildimaterjal talletatud.


Püvililledest esimene Fritillaria aurea

Hakkas õitsema ca nädal tagasi.



 Fritillaria michailovskyi

Sügisese taimede ümberpaigutusega on kuidagi jalutama läinud ja ei ole enam pundina koos, peab veel mõtlema, kas jätta nii või tõsta uuesti kokku.




Fritillaria uva-vulpis





















 Fritillaria Ivory bells
 
Õnneks on siiski alles, olin juba lootust kaotamas kui järsku vupsas maa seest välja ja nüüd kasvab lausa silmnähtavalt.




Kirjut püvilille on ootamatult palju saanud ja suuremaid ja väiksemaid punte ja siin ja seal.






Carex siderosticha - Laialehine tarn



Tulipa Praestans




Tarda dasystemon


Trillium chloropetalum var. giganteum white – suure kolmiklille hiigelteisend






Keegi tegelane on kevadmagunad sel aastal puha ribadeks närinud, samuti kõrval olevad koerahambad, õnneks on mõned ikka terveks ka jäetud,








laupäev, 23. aprill 2016

Külm

Külm on ja vihmane ja lisaks vihmale sajab ka igasugu muud ollust alla, päikest on harva, enamasti nii tund enne loojumist ja siis ei ole tuult ka, ilm nagu kulda ja kui on päeval päikest, siis on jälle meeletud tuuled. No ei lasta olla! Tahaks aias mütata ja teha ja tõsta, sest teha on palju ja plaane veel rohkem, aga kui vaadata õue või pikaajalist ilmaennustust, siis võtab porisema ja podisema.

 Pildil ilm eile õhtul.


Eilne hommik oli isegi paljutõotav, isegi päike oli ja puha, lõpetasin ära ühe uue pisikese projekti. Madalad oksapuud said uue koha. Üllatavalt lihtsalt õnnestus teistele pereliikmetele põhjendada ära, miks oleks maja ette vajalik uus peenar. Ei mingeid lõputuid kompromisse ega lubadusi, et see on viimane peenar ja ma enam tõesti muru pinda ei vähenda.  

Ilm täna


Olgu, tegelikult näidati täna hommikul hästi pisut aega päikest ka, nii et sai ruttu õue mindud ja mõned pildid tehtud.
Aga õitsejaid on lisandunud vähe. Lumikellukesed lõpetavad, krookused on veel ilusad, aga muidu on taimed sellisel äraootaval seisukohal ja võtavad asja väga rahulikult, ei mingit tormlemist.

Kindlasti on välja läinud sõnajalalehine lõokannus. 

Murelikuks teeb, et mitte mingit märki ei ole nii Fritillaria Raddeana ja ka Fritillaria Ivory bells, sonkinud veel ei ole, ootan veel. 

Fritillaria imperialis jonnib jätkuvalt ja ei hakka ka sel aastal õitsema. Hakkab tunduma, et tema hingeelule ja vajadustele ma pihta ei saa.

Veel ebaõnnestus ka sel aastal tulpide, nartsisside ja kobarhüatsintide potis kasvatamine. Jälle, juba ei tea mitmendat korda. Jälle üks paras mõistatus, sest proovitud on nii ja naa, aga asja ei saa.

Tänased


                               


                       



                     


Kämmalvaher

Saaks paar vihmavaba päeva, sooja ka, no ikka sellist, et tahaks õue minna, siis oleks kõik väga hästi. Hästi, sest sain oma mugulamaa kõrvale kasutamiseks teise sama suure platsi lisaks. Ja see tähendab võimalust kasvatada palju rohkem söödavat kraami ja see paneb rõõmust hõiskama. 
 


kolmapäev, 13. aprill 2016

Mugulamaa ja lillepilte

Müttasin täna mugulamaal. Tavapärasest siis oma kuu aega kohe kindlasti varem. Vaatepilt oli kohhhhutav, isegi kui ennast kõige hullemaks ette valmistada, siis võtab vaatepilt igal aastal mingil põhjusel keeletuks, sel aastal oli keegi tarkpea kohe mu mugulamaa kõrval olevale tühjale platsile tule otsa pannud. Tööriistade aiamaja oli õnneks püsti. Aga põhjus miks nii vara sai sinna mindud oli, et tahtsin vähemalt kõik peenrad valge sinepi alla saada. Optimist. Vaevalt pool loodetust sai. Väga tihedalt ei pannud ju siis oli see ala ikkagi hulga suurem kui olin arvestanud. Väikeste pakkidega ei ole seega mõtet jamada ja sügiseks tuleb ikka asja kilodega arvestada.

Tänased õitsejad ja ninad




Kirgaslilled on tegelikult alles pisikesed ja õitsemiseni läheb veel aega, aga ühel tegelasel on eriti kiire olnud.







Sinilill näeb kuidagi väga õnnetu välja...









Karatau laugu tulemine

kolmapäev, 6. aprill 2016

Kevadhooaeg on alanud, tomatid ja muud aiajuttu

Täna hommikul 6.30 näitas termomeeter akna taga +7,4, võttis lausa silmi pilgutama ja uuesti vaatama. Eilne hommik näitas veel miinuseid. Aga tänaseks lubaski lausa +17 soojakraadi. Lumi on praktiliselt läinud, mõned laialilöödud kamakad veel on ja tiik on veel täiesti jääs, aga muidu on juba kevadine ja hakkab vaikselt looma.
Tomatid said sel aastal hilja mulda ja kõik ei ole veel üles tulnud. Sel aastal prooviks uuesti ka pottides kasvatamist, kuid seekord madalakasvulisi. Nagu ka varasemalt sai igat sorti pandud ainult üks seeme, et siis kui läheb kasvama siis läheb ja kui ei, siis ei, nagunii on neid rohkem kui kasvuhoonesse mahub ja pottides kasvatamise õnnestumine sõltub ilmselt siiski suuresti suvest. Kaks viimast aastat on tomatite kasvatamine kehvasti läinud, suve lõpus on igasugu jamad tekkinud ja saak on olnud kesine. Seetõttu saab sel aastal ka kodumaiseid sorte proovitud, jutu järgi on haiguskindlamad ning saagikad.
Sel aastal siis said mulda

Tomatid 2016

Big Red Pear
Härjasüda
Costoluto
Tumbling Tom kollane
Window box
Pineapple
Golden Cherry
Black Krim
Kосмонавт Bолков
Varto
Mato
Vilma
Gold Nugget
Moneymaker
Outdoor Girl
Venus 
Härjasüda kollane
Herodes
Mirabell
Malle

Kuidagi üllatavalt pikk nimekiri, kui nüüd vaatama hakata.

______________________________________________________________________

Tänane päev tuli tõesti soe, kuni lõunani paistis ka päike. Tuul oli tugev. Sai pisut peenraid korrastatud, sodi ära ja üllatuslikult oli maapind juba päris pehme, veel paar päeva tagasi kui tahtsin viltu olevat silti tagasi lükata, oli maapind veel nii jääs, et silt ei liikunud kuskile. Aga kahjuks jäi õues töö siiski pooleli, sest kell 15 hakkas sadama. 

Õitsejaid on hetkel veel vähe - alustasid lumekupud, lumi ja märtsikellukesed. Teised on veel ninad ja läheb aega. 

Esimene nähtud liblikas oli kollane!

neljapäev, 14. jaanuar 2016

Uus ring

Jõulud olid soojad ja lumeta, siis tuli väike kirme maha ja anti külmakraade kohe hulgim. Liigagi heldelt. Eks kevadel ole täpsemalt näha, kas ja mis. Sel nädalal jõudsime siis ka meie nii kaugele, et tuli sel talvel esimest korda lumelabidas välja tõsta ja kasutusele võtta. Lund on hetkel nii 10-15cm. Mitte palju, aga ühel päeval tuisutas heki korralikult lund täis ja siis tuli küll väike päästeoperatsioon läbi viia. Põhja-Eestis on korralik lumeuputus.


Ja see suur monstrum maja on nüüd siis ka valmis. Või tegelikult, kui täpsem olla, siis päris valmis ilmselt ei ole, kuna nädala alguses käis päev otsa haamritega seina tagumine. Aga elanikud on detsembri lõpust sees. Laps võtab asja kõige dramaatilisemalt ja keeldub kategooriliselt oma toa akna eest katet üles tõstmast.
 

  Ülemine pilt 2015 talv ja alumine                                                                                   täna.
See on siis aknast otsevaade.                                                                  Tegelikult on neid kopruseid väga                                                              palju.

Aga, kuna igas asjas tuleb midagi head leida, sest muidu võib ikka päris sassi minna, siis on ka siin üks suur pluss :) Ja nimelt see, et ehitis tuli siiski 2 korruseline, mitte kõrgem.





Muidu olen nagu sel ajal ikka täielikult tomatite lainel. Tõesti ei tea miks see nii on, aga jaanuaris haarab mind alati tomatite vaimustus. Sel aastal tahaks uuesti potis tomatite kasvatamist proovida, seekord siis madalaid ja just potis kasvatamiseks mõeldud sorte ja veel, kuna kahel viimsel aastal oli sügiseks kasvuhoones olukord vägagi nutune igasugu hallituste ja mis kõik veel pärast, siis tahaks suuremat rõhku panna kodumaistele sortidele.
Suvelilled õnneks veel ei paelu nii väga ja püüan rahulikult võtta. Rõdu äärde tahaks luuderohulehist pelargooni. Petuuniad on ilusad, aga see väga ei toiminud. Eelmisel aastal oli raudürt, aga see kohe kindlasti ei õigustanud ennast. Suvi oli muidugi ka kehv. Eks tule edasi katsetada.
Muude taimede osas püüks ka rahulikumalt võtta, sügisel jäi kripeldama ainuroog, vaatab ja mõtleb. Eks nagunii tule kevadel ümbertõstmised ette võtta. Näiteks iiriste peenar. Esiteks on nad muidugi totaalselt vale koha peal, aga vaatamata sellele on nad alati paksult õisi täis, aga absoluutselt igal aastal on nii, et enne iiriste õitsemist on kuiv ja siis kui iirised õitsema hakkab tulevad paduvihmad ja õievarred murduvad. Niisiis tulevad sinna hoopis hostad ja kõrrelised või ainult kõrrelised. Pinnas tuleb muidugi täiesti välja vahetada....
Ja siis see eelmisel aastal tehtud uus peenar. Seda ei tea veel ka täpselt. Eelmisel aastal olid seal põhiliselt suvikud - kosmosed, saialilled jne. Iseenesest tahaks jätkuvalt aia äärde kõrgeid püsikuid, aga kardan, et jääb liiga sünge ja ahistav, maja taga on seda maad ainult väike siil ja sai lubatud, et peenart laiemaks ei tee. Nii et saab jätkuvalt mõelda ja eks oleneb ka sellest kui paljud talve üle on elanud jne jne. Sügisel sai omajagu uusi sibulikke mulda pistetud, nii põnev!!