Tasa ja targu

esmaspäev, 6. juuli 2015

Juuli algus

Vaatasin, et selle aasta juunis ei olegi sissekandeid teinud, kuhu see kuu küll nii kiiresti kadus.. Aga kui rääkida olnud ja olevast, siis monstrum vanadekodu muudkui kerkib, erinevus on selles, et kui enne algas ehitajate tööpäev hommikul kell 6, siis täna algas see kell 5, vaikus saabub nii 10-11 õhtul, kusjuures lärmakamad tegevused tehakse hommikuti, õhtud on tunduvalt vaiksemad :D. Jätkuvalt hoian pöialt, et maja oleks mitte kõrgem kui 2 kordne. Veel surisevad paar korda nädalas meil akna taga droonid ringi (hea algus jälitusmaania tekkimiseks :D).

Aed on aga rahunenud, ei ole enam sellist pidevat muutust ja kiirustamist. Või siis on asi sellest, et olles ise iga päev selle keskel ei tunneta neid muutusi.

Paar päeva anti siis lõpuka ka seda kauaoodatud suvesooja. Ja nagu ikka, siis äärmused, kas külm või kuum. Valikute korral eelistaksin kuuma.

Tomatitega on sel aastal jamasti. Kui lõpuks läks nii soojaks, et sai taimed kasvuhoonesse, siis olin lausa ahastuses, taimed olid niivõrd väiksed ja nirud, et lausa hale, aga ca 2 nädalaga toimus selline muutumine, et tituleeri või imeks ja kõik rohelise kokteili töö. Taimed muutusid lausa silmnähtavalt jõulisemaks. Nii ja just siis ilmusid jälle sipelgad. Ronisid aga istutuskottidesse ja ainult itsitasid kui ma pakide viisi kaneeli ja kohvi puistasin. No mitte midagi! Ja kui siis esimene taim närtsimise märke ilmutama hakkas võtsin julmemad meetmed kasutusse - pärm. Sõid, lausa kobaras olid koos, aga ei miskit, ikka on nad alles. Rabarberi proovisin ka ära, see neile ilmselgelt ei meeldinud, aga ära nad ka ei läinud. Mida veel proovida, ma kohe lihtsalt ei tea...mürki ei hakka ju ometi panema...Igavene jama nende sipelgatega.. Osad soovitavad puutuhka panna, seda veel proovinud ei ole tõesti, aga ega usku ka ei ole, mingid kõigele immuunsed sipelgad on.

Jaanilaupäev/Võidupüha. Kuni lõunani oli ilm nagu kulda - vaata, imesta ja naudi.
Käisime külalistega Kuningamäel ja hiljem paraadi vaatamas.

Sellel pildil on aga juba lähenevad vihmapilved näha

Kuna fotoaparaat aegajalt keeldub igasugusest koostööst, siis on need pildid udused, aga tegu on kiilivastsetega.

Ja kui olla õigel ajal õiges kohas, siis võib ka selliseid hetki tabada.

Kaldun arvama, et tegu on kuningkiiliga.

Igatahes on mul väga hea meel, et see imepisike lombike neile meeldib.

Mõned tänased õitsejad ka

Rozanne®'

`Ballerina`

Tähk-roodjalg

laupäev, 30. mai 2015

Mai lõpp

Sellest, et tegelikult on käes juba mai lõpp on kahju, mai on mu absoluutne lemmik, kõikide oma tulemiste, värvide ja lõhnadega.
Viimaste päevade ilmad on kohati lausa suviselt soojad olnud, küll meie ilmadele omase naljaga, nagu näiteks eile, kui kuni lõunani oli akna taga kraade lausa 24 ja oli tõesti väga soe, siis lõunast läks pilve ja temperatuur langes kolinal 15 peale ja tõusis jahe tugev tuul, õhtul jälle päike ja tuulevaikne.
Aga eelmisel nädalal käisin väga kauaoodatud talgutel, ohhh, kus seal oli alles vaated ja aed, täitsa sõnatuks võttis. Ja oleks ma siis kasvõi ühe ainumagi pildi teinud, just sealses varjuaias, aga kus-sas sellega... Ja ühtlasi sain kätte oma balti sõrmkäpa! Käpaliste vaimustus tuli eelmisel aastal, just selliste looduslike, aga selgus et saada neid kohe mitte ei ole. Sügisel leidsin ehituspoest punase neiuvaiba. Üks taimedest näib elus olevat, mingi tibatilluke ninake on tekkinud.

Fritillaria acmopetala

Laugud on sel aastal hilised.

Looduslikud tulbid on aga hästi paljunenud.

Tulipa clusiana ‘`Tinka`

Athyrium filix-femina 'Frizelliae'

Adiantum pedatum `Subpumilum`

Vasakul
Blechnum spicant tulemine

Paremal

Onoclea sensibilis

Ja jätkuvalt nimetu. On aastaga jõudsalt kosunud. Ilus pitsiline :)

Üks pilt pärljalast veel

Himaalaja jalgleht on õnneks alles. Ise seemnest kasvatatud, hakkas eelmisel aastal tiigi kaldal laiutama, seega sai mitte just parimates tingimustes ümber kolitud. Uus koht oli ka selline nii ja naa, aga näib et läks õnneks.

Konnasid on tiigis hetkel kolm, aga sellist asja kui sel, et konnad nii arglikud on, ei ole varasematel aastatel olnud. Nii kui kuulevad, et keegi läheneb läheb selliseks paanika osakonnaks, et .....

Sel aastal jäi tiik puhastamata ja kiilivastsetega kokku ei puutunud (eelmisel aastal oli ehmatus ikka väga suur :D) aga hiljuti leidsin vee peal 5 tühja kesta, ju neile siis koht ikka meeldib ja selle üle on hea meel.

Õunapuud on sel aastal meeletult õisi täis.

kolmapäev, 13. mai 2015

Mugulamaa juttu ja lillepilte

Igal aastal enne mai kuud luban ma endale, et sel aastal teen teisiti, võtan kohe täitsa rahulikult ja ei mingit tormlemist ja ülepingutamist ja seljavalu jne. Jutt käib siis täpsemalt mugulamaast ja teoorias on see plaan tõesti ilus ja reaalne ja eelkõige loogiline. Teha vaikselt ja rahulikult, iga päev, kui ilm kannatab mitte üle 3h. Aga kui olen seemned, söögi-joogi rattale pakkinud, kohale läinud, siis läheb kõik just nii nagu alati, ei mingit natuke ja natuke, kui teha siis juba teha ja kui ikka 7-8 h tööd teha siis on tulemust ka. Eriti veel kui antakse 3 päeva jutti imeilusat ilma, seda on ju lausa patt raisata.
Seega tänaseks maa üle käidud, peenrad tehtud ja kõik mis külma ei karda on maas. Mõnus! Teine päev oli kõige sündmusterohkem. Mingi hetk tuldi lähedalasuvale krundile kartuleid panema. Ja kohe terve suguvõsaga, suur hulk inimesi kes üldse mitte eestlastele omaselt kõva häälega neid kahte, kes vagusid hakkasid tõmbama õpetussõnu jagasid ja kõvade hõigetega muudkui märku andsid, et seda ja toda tehakse valesti ning peaks ja võiks hoopis nii. Täitsa naljakas oli! Kartulipanek läks samamoodi, 2 tegid tööd ja teised õpetasid. Siis märgati, et viljapuude alla on natuke naati, mille peale keegi seletama hakkas, et tal on ühte head mürki ja saab seda anda, see võtab kõik ära. Kõige kõvema häälega seletas aga üks noor mees, kes muudki kordas, et no küll on ikka hea, et ei pea mingi vastiku maa harimisega tegelema, ei saanudki aru, kas ta pidas silmas seda, et nad olid lasknud kellelgi hommikul oma maa kultivaatoriga üle lasta, seega et ei mingit käsitsi harimist või seda et mina rammusaid võililli välja juurisin süsteemis kükki-püsti. Ja läinud nad olidki.
Suurem osa peenraid on veel multšimata, see tuleb veel ka ära teha, sest mugulamaal puudub absoluutselt igasugune lisa kastmise võimalus, seega saavad sealsed taimed just täpselt niipalju vett kui taevast antakse. Aga sel aastal tuleb vist ikkagi kanistritega ka tassida, kuna leidsin teiste blogidest ühe eriti inspireeriva väetise/taimede turgutamiseks lahuse tegemise võimaluse ja seda tahan kindlasti mugulamaal proovida. Eks siis tule see kodus valmis teha, ära lahjendada ja kanistritega sinna viia + üle jääv murusegu mis läheb multšiks. Esimene laar peakski tänaseks valmis olema.
Täna hommikul sadas vihma ja homseks lubas ka. Ja tuulutab koledasti.
Tigusid on sel aastal maru palju, paharetid olid ööga Fritillaria michailovskyi õied nahka pannud :( väikesed räbalad ainult järgi.