Mai lõpp

Sellest, et tegelikult on käes juba mai lõpp on kahju, mai on mu absoluutne lemmik, kõikide oma tulemiste, värvide ja lõhnadega.
Viimaste päevade ilmad on kohati lausa suviselt soojad olnud, küll meie ilmadele omase naljaga, nagu näiteks eile, kui kuni lõunani oli akna taga kraade lausa 24 ja oli tõesti väga soe, siis lõunast läks pilve ja temperatuur langes kolinal 15 peale ja tõusis jahe tugev tuul, õhtul jälle päike ja tuulevaikne.
Aga eelmisel nädalal käisin väga kauaoodatud talgutel, ohhh, kus seal oli alles vaated ja aed, täitsa sõnatuks võttis. Ja oleks ma siis kasvõi ühe ainumagi pildi teinud, just sealses varjuaias, aga kus-sas sellega... Ja ühtlasi sain kätte oma balti sõrmkäpa! Käpaliste vaimustus tuli eelmisel aastal, just selliste looduslike, aga selgus et saada neid kohe mitte ei ole. Sügisel leidsin ehituspoest punase neiuvaiba. Üks taimedest näib elus olevat, mingi tibatilluke ninake on tekkinud.

 Fritillaria acmopetala

 

Laugud on sel aastal hilised.

Looduslikud tulbid on aga hästi paljunenud.

Tulipa clusiana ‘`Tinka`

 Athyrium filix-femina 'Frizelliae'

Adiantum pedatum `Subpumilum`  

 Vasakul
Blechnum spicant tulemine






Paremal 

Onoclea sensibilis

 

Ja jätkuvalt nimetu. On aastaga jõudsalt kosunud. Ilus pitsiline :)

Üks pilt pärljalast veel

Himaalaja jalgleht on õnneks alles. Ise seemnest kasvatatud, hakkas eelmisel aastal tiigi kaldal laiutama, seega sai mitte just parimates tingimustes ümber kolitud. Uus koht oli ka selline nii ja naa, aga näib et läks õnneks.

 Konnasid on tiigis hetkel kolm, aga sellist asja kui sel, et konnad nii arglikud on, ei ole varasematel aastatel olnud. Nii kui kuulevad, et keegi läheneb läheb selliseks paanika osakonnaks, et .....





Sel aastal jäi tiik puhastamata ja kiilivastsetega kokku ei puutunud (eelmisel aastal oli ehmatus ikka väga suur :D) aga hiljuti leidsin vee peal 5 tühja  kesta, ju neile siis koht ikka meeldib ja selle üle on hea meel.

Õunapuud on sel aastal meeletult õisi täis.