Aprill ja mai algus

Aeg lendab nii kiiresti ja ongi juba kätte jõudnud mu lemmikaastaaeg, kus kõik muutub mitte päevade vaid lausa tundide ja minutitega. Mõnus! Aga nüüd vahepeal toimunust.
Kasvuhoone sai uuesti püsti 11 aprill ja samal päeval sai alustatud ka uue komposteri ehitusega. See tünni süsteem ikkagi ei toiminud nii nagu lootsin ja liiga väike oli ta ka. Vaatamata õhutustorule kippus haljasmass siiski pigem mädanema ja oli selline plöga. Niisiis tegime uue, seekord puidust kasti ja eelmisest oma 5 korda suurema mahtuvusega. Tänaseks on see praktiliselt juba täis, nii et lootus et haljasmassi aiamaale vedama ei pea, see siiski ei täitu. Vanas komposteris prooviks sel aastal kurke kasvatada. Näis, seni on kurgikasvatuse tulemused sellised suhteliselt nirud olnud. Paar aastat sai erinevaid variante katsetatud rõdul, aga see oli täielik läbikukkumine, eelmise aasta potis kasvatus andis juba tunduvalt parema tulemuse. Nüüd prooviks tünnis.
18 aprill toimus esimene talgupäev. Põhja-Eesti, mere ääres. Sai siis ettenägelikult ikka korralik vammuste kiht selga aetud, sest tuult ja külma mina pelgan, eriti tuult ja siis ehmatusega tõdetud, et käte üles tõstmine on vammuste rohkuse tõttu juba päris raskendatud. Aga see oli ük igati kordaläinud ja mõnus päev. Ja üllatav oli see, et kui meil siin vingusid lõputult külmad ja tugevad tuuled, siis sel päeval oli mere ääres täiesti rahulik ja päikeseline, ilm nagu tellitud.
Ilmast rääkides oleme aga saanud siin igasugust ja kõikvõimalikku kaela, nii lund kui rahet. Viimane tegi pahandust ka, potis olevad hostad on juba suured ja rahe lõhkus lehed ära.
Esimene niitmine sai tehtud eile, so 1 mail. Super ilm oli!
Täna aga sajab ja sajab, õhtul tuli korraks päike välja ja näidati vikerkaart ja et uhkem oleks, siis lausa kahte..

Ah jaaa, talgupäeval nägin fokini kõbla ja selle kasutamist. Kodus uurisin veel ja näitasin ka mehele pilte, et vaat selline hea tööriist, et lausa mitme eest ja sel nädalal äkki voilaaaaaaaa ta-daa, mu üllatuseks toodi mulle selline asi

Ja täiesti ise tehtud pealegi! :) Tõesti on mõnus, eile sai kõik põõsa alused puhtaks tehtud ja avastasin, et sellega on maru hea murust võililli välja saada st mitte siis juurega vaid lihtsalt pealsed naksaki pealt maha. Mõnus, olen ülirahul ja ilmselt oleks ühte ka aimaale vaja (täitsa tüüpine ju, saad ühe, hakkad kohe ka teist tahtma :D).

Homme, kui päikest antatakse tahaks lillede pildistamise ka ete võtta. Üllatav on see , et valge kolmiklill sätib ennast juba kohe-kohe õitsema, samas kollane alles hakkab maast välja pugema.

Hetkel näib, et mingeid suuri kadusid ei ole, talve ei elanud üle vaid mõned potis olijad, näiteks maadjas jänesekapsas, kõik hüatsindid ja kõige rohkem on kahju, et näib et ka kaks kõrrelist -amuuri siidpööris ja teravaõiene kastik. Sellest on küll kahju, aga samas lootus jääb, uusi võrseid ei ole kumbi ajanud, aga samas juured on sellised nii ja naa eks ole näha.

03.04 päikese ja paremate ilmade ootuses

Sajab, pidevalt, kas vihma või lund. Ja pime on. Hetkel paremate (mitte tuult ning vihma ja muud vesist paluks vaid öösiti) ja päikseliste ilmade ootuses ja lootuses.
Täna hommikul oli maa jälle valge, nagu ka esmaspäeval ja kolmapäeval.

Virmalised ja aiajuttu

Teisipäeval so 17.03 õnnestus esimest korda virmalisi näha. Võimas vaatepilt oli! Enamus küll valged, hiljem kui külmemaks läks, siis ka rohelist ja roosakat, aga terves taevas käis selline möll, et tekkis lausa natuke kõhe tunne. Piltide tegemine kahjuks ebaõnnestus, ei ole nii vägevat aparaati.

Muidu on aga väljas tõeliselt mõnus ja soe olnud, nii +11 ja palju päikest. Öösel väike miinus. Hetkel õitsevad lumi ja märtsikelluksed ning lumekupud, kõik muud on alles tibatillukesed ninad, aga ei ole ime ka, vaatamata soojale on varjulisemas kohas maa veel täitsa külmunud. Ja seoses külmunud maaga läks luhta ka mu lumikellukeste päästeoperatsioon. Sellest on ütlemata kahju. Varem juttu olnud krunt kuhu tuleb maja, oli igal kevadel paksult täis lumikellukesi, kui oli kuulda, et ehituseks läheb plaanisin sealt portsu ära tuua, muidu saavad ju niisama hukka. Aga kui korra käisin neid vaatamas oli maa veel täiesti jääs ja järgmine hetk tõmmati krundile juba piirded ette ja pääseteoperatsioon ebaõnnestus. 

Uue peenra tegemine liigub ka tasapisi, hetkel on selline kõhn sirge riba, aga kui aia lõppu jõuan hakkan neid kaari ja laiusi täpsemalt vaatama. Istutamiseni on ju veel aega palju, hetkel alles märts :D Vaatasin, et Aiasõber avab hooaja 20 aprill, hetkel tahaks kindlasti sealt Suureõieline kurereha

Geranium himalayense 'Irish Blue'

, Aed-kurereha Geranium x hyb. 'Rozanne®', Aedülane Anemone hortensis 'Andrea Atkinson'. Tiarell Tiarella hyb. 'Sugar and Spice'  Üht ja teist jäi veel silma, aga neid kohe kindlasti. Ja halli kurereha neil enam valikus ei olegi, kahju. 

Alates homsest pildi aga külmaks ja vihmaseks minema, isegi lumest räägivad. 

Märtsikellukesed paljunevad kuidagi palju paremini kui lumikellukesed. Viimaseid on ainult näpuotsaga, natuke tavalisi ja natuke topelt.

 Puukoristajaid on väga tihti näha. Viimastel päevadel olen musta männi all tihti kahte puukoristajat näinud, korjavad okkaid ja muudkui seletavad kõva häälega :)

Õige pea on lõpp ja siis hakkan laiendama. 

Ilmselt on selline peenar iga suure krundiga aiaomaniku õudusunenägu pakun välja :D

  

10+m vaba pinda

Eile oli rekordiliselt soe, meil varjust max temperatuur lausa +11,9, kuid see-eest oli tuul niivõrd tugev, et seda sooja ainult läbi akna sai imetletud. Ühtlasi hakkas silma, et mul oma 10+ meetrit taimestamata ala!? See oli tõeline osaaaaa elamus ja mõte hakkas kohe helikiirusel tööle. Nojaa, kui aus olla, siis päris kinniste silmadega ma siiski ringi ei käi ja sellel taimestamata alal on ka oma põhjus(ed). Tegu on maja tagumise osaga, uksest välja astudes on aiani ca 4m, krundi piir jookseb viltu st edasi läheb laiemaks, mõõtnud ei ole, seega nii silma järgi. Teine ja tõsisem probleem on aga see et eelmised elanikud pidasid maja taga koeri ja terve maja tagune ala oli kaetud kruusaga, nii 30-40+cm sügavust. Meie panime peale mulla ja muru, aga labidat maja taga ikka maasse ei löö küll, see on ka põhjus miks tomateid kottides kasvatan. Aga ei ole midagi võimatut, koorida killustik ära, uus muld ja voilaaa! Tegu on poolvarjulise kohaga, kuhu kella 14. alates enam päike ei paista, seega mõtlesin, et hea oleks sinna praegu pottides olevad hostad panna. See poti asi on ikka paras jama, selles mõttes et kuna potid savist, siis õue ei julgenud neid jätta, lööb veel puruks, samas seal külmas ja valges on nad juba kasvama hakanud. Tegelikult hostadega ei ole asi hull, küll aga on kõrrelised praeguseks liiga pikad. Nüüd peab ainult ootama kuna maapind niipalju taheneb, et seal kõndida saaks, siis võtaks asja põhjalikumalt käsile. Praeguse seisuga lähevad siis uude peenrasse hostad ja teiseks kolin vanast peenrast paljud ära, saab ometi ruumi ja taimed laiutada ja ennast näidata, muidu hoia neid pisikeste nutsakutena, et üksteisele otsa ei läheks. Ja kõige rohkem siis esialgu ilmselt suvelilli, sest tahaks ta täies ulatuses kohe ära teha. Aga hetkel on see kõik mõtte tasandil, aga mõte on hea, mõte on nii hea, et näpud sügelevad ja tahaks juba tööga pihta hakata :)

Olen viimasel ajal nii loid ja tujutu olnud, et ei ole tahtnud suurt midagi ei kirjutada ega midagi. Kurvaks ja tujutuks tegi aga see, et veebruari lõpus ühel hommikul hakkas akna taga kuulduma mitmete saagide vingumist. Aknast avanes vaade suurele saemeeste brigaadile, kes hoolega õunapuid langetasid. Jah, see kardetud aeg oli siis käes... Meie majast avanes imeline vaade vanale aiandile, mis kevadel oli eriti ilus, kui rohkearvulistel õunapuudel õied avanesid ja suvel laius seal ilus lupiiniväli, aiandist edasi algas vana lossiaed. 2 aastat tagasi tuli aga meile teade, et linn plaanib sinna miljooväärtuslikku kohta vanadekodu ehitada. Koppa maasse ei löödud ja pöidlad peos sai loodetud, et mõistus võidab ja ehk ehitatakse hoone mõnda teise kohta, kuna linnal on vaba maad paljudes ja igati mõistlikemas kohtades. Hoonealu pind oli meile saadetud plaani järgi 3500 ruutu ja hoone 3 kordne. Ja nüüd see siis algas siiski. Jah, linnas elades peabki olema valmis selleks, et su kõrvale võib kerkida monstrum, nagu ka maal elades kui oled ümbritsetud teiste metsadest, et ühel päeval seda kõike ei ole ja tehtud on lageraie. Ma tean seda kõike, aga see vaade oli veel ainus mis oli sellest ebaõnnestunud majavalikust meile jäänud ja nüüd kaob ka see. Kurb on....

Seemned tellitud, natuke suvikuid, natuke püsikuid. Ei julgenud siiski siinse kaubandusvõrgu peale lootma jääda ja siinsest pisikohast lähiajal väljaspoole minekut ees ei ole. Seega sai seemned tellitud.

Sultan-lemmalts täidisõiene ''Orange Fresh'' F1 Impatiens walleriana
Petuunia suureõiene "Tanets Strasti" F1 Petunia grandiflora
Püsiklina ''Lazurnaja Gavan'' Linum perenne
Raudürt hübriidne ''Afrodita'' Verbena x hybrida nana compacta
Mungalill madal ''Lepatriinu'' Tropaeolum majus
Raudürt hübriidne ''Eirena'' Verbena x hybrida nana compacta
Eriline raudürt ''Imagination'' Verbena speciosa
Kurekell hübriidne ''Kollane Täht'' Aquilegia hybrida
Kurekell hübriidne ''Helesinine Täht'' Aquilegia hybrida

Aga mingist suuremast kihelemisest ja ootusest veel juttu ei ole, viibin ikka talveunes või no tegelikult mina kui unetu olen lihtsalt unine, pidevalt. Siiski-siiski, järjest rohkem süveneb veendumus, et töötan päikesepatareidel, aga päikesega on lood kehvasti ja seega patareid lihtalt tühjad. Aga kui tõsiselt rääkida, siis on küll tunne, et kui siin mingi mõõtmisjaam oleks, siis üldse ei imestaks kui selguks et siin aasta jooksul päike ennast kõige vähem näitab. Internetumis postitatakse aegajalt ilusaid sinise taevaga pilte, kohe lust vaadata, vaataks isegi, aga akna taga on ühtlaselt hall ja pime. Või no, tegelikult nii pime enam ikka ka ei ole, päike käib juba päris kõrgelt. Ja kui muud vaadata ei ole, siis saab linde piilutud, nagu igal aastal. Linnuvaatluse ajal näitas ennast tavapärane kaader - suuremal hulgal tihasid - rasva, sini ja salu, puukoristajad, vindid ja põldvarblased. Leevikesi on ainult puudel näha olnud, sööma seni tulnud ei ole. Aga üleeile sattusin nägema täiesti rohelist rähni, vaat tema oli küll uustulnuk. Üleni roheline, peapealt punane, suur. Rohelisi rähne on Eestis roherähn ja hallpea rähn. Viimane on kuni kaelani hall. Aga minu poolt nähtu oli üleni roheline. Samas roherähn pidavat väga haruldane olema ja ainult Saaremaal olema. Ei tea siis. Rohkem ta ennast igatahs näidanud ei ole ja pildile teda saada ei õnnestunud. Ei üritanud ka, pigem sai tardunud olekus teda vaadatud, mitte kuskile pildistamis aparaati tooma joostud.
Lumega on lood nii ja naa, nagu on ja nagu ei ole ka.

Ilmaolude ülestähendamine on üks ütlemata tänuväärne töö, sest elu on näidanud, et mälu on ikka ütlemata lühike (ütleksin isegi, et aegajalt lausa ehmatavalt). Aga selle ülestähendamisega on lood kehvad, kohe väga kehvad. Tegelikult oleks ju tore vaadata mis on ühel või teisel aastal samal ajal temperatuur ja ilmolu olnud. Aga jah.. Kui nüüd meetutada kuna esimene lumi tuli, siis.....ei teagi...aga detsembri alguses oli külmaperiood, nii hetkega ei mäletagi mis see kraad sel ajal oli, aga külm oli siis küll. Jõulud olid sel aastal valged, kuigi pikalt räägiti igal pool, et lumiste jõudude lootust ei ole. Ja peale jõule hakkas ka siinkandis lõpuks ometi korralikult sadama. Täpsemalt algas lumesadu 27.12 varahommikul ja kestis kogu päeva. Tänane mõõtmistulemus andis 29cm (mõõt võetud auto katuselt).
Aga tegelikult näpud sügelevad ja mõtted on kevades. Et asi vaid unistamisega ei piirduks, sai igasugu maitseroheliste seemneid mulda pistetud. Aga kui suve peale mõelda, siis sel aastal suvelilleseeemneid varakult varuma ei hakanud, teadlikult. Eelmisel aastal sai sügisel ära ostetud, aga ei teagi milles asi täpsemalt võis olla, kas oli pinnas kehv või seeme või muidu vale aeg, aga nii metsa ei ole küll mitte üksi külv läinud. Mitte midagi üles ei tulnud. Sel aastal ei hakka lobeelia-petuuniga üldse tegemist tegema. Igal aastal on nad rõdukastides olud, ainult värvivalik on erinenud. Nüüd tahaks muutust. Ja midagi tuulekindlamat, kuna eelmise aasta tugevad tuuled lõhkusid ja murdsid petuuniaid ikka väga korralikult. Hetkel on mõttes sel aastal raudürte proovida.
Kui nüüd kiirelt ja paari sõnaga kokku võtta, siis hea aasta oli ja jääb vaid loota ja uskuda, et uus saab olema just selline mõnus, kus ei saagi olla teisiti kui vaid õnnelik!

 1 dets varahommik

 2 dets hommikul oli härmatis veelgi võimsam. Kuna oli nii külm, siis esialgu õue väga ei kippunud ja pilte sai tehtud aknast :D

Tänane pilt so siis  28.12. Täna küll suurt sadu enam ei olid, üksikud helbed vaid liuglesid, aga eile sai küll oksaspuid lausa 2 korda käidud raputamas. Kadakad on sidumata ja vaatamata sellele, et lumi oli kerge hakkas raskusest siiski oksi painutama.