Suve lõpp

23.08

Müügimeest minust ei saaks, head vähemalt mitte. Nädalavahetusel võtsin uuesti ette uue peenra läbirääkimise. Ikka kenasti, mitte  ääri veeri uurides ja mitte ka rünnates, kenasti ja konkreetselt, ikka soravalt ja põhjendustega, et mis kus ja milleks. Mees kuulas ära, vaatas vaid kurvalt otsa ja ütles - sa ju lubasid, et tee enam mitte ühtegi uut peenart, meil ei ole niigi muru enam praktiliselt jäänud ja aed on nagu džungel. Eeeeee, mis mõttes.... Meil ainult tühjus ja muru ongi ju.....ja kus on džungel ma küsin?! Niisiis, müügimeest minust ei saaks ja uut peenart, mis oli musta männi alla planeeritud ja mis sinna minu arust ideaalselt sobiks ja kuhu ma saaksin panna kõik need uued sõnajalad mis Järvseljalt tellisin  ja istutamist ootavad ja muud varjutaimed ja veel igasugu põnevaid. Näib mis tegelikult üldse saab selle aiaga ja asjadega, kuna järjekordselt kerkis üles ka teema, et hiljemalt 3 aasta pärast tahaks ära kolida. Aga see on teema millega ma väga tegeleda ei taha ning mõelda esialgu ka mitte. Oma taimi ma igatahes maha ei jäta ja korterisse ei lähe.

Niisiis tuleb ette võtta olemasoleva sõnajalgade peenra laiendamine, aga enne tuleks kuidagi vapsikutest vabaned, need hästi suured herilase moodi. Kui rasvatihased kevadel meie postkasti oma pesaks välja valisid, siis sai uus pesakast üles pandud lootuses, et ehk rasvatihastele see koht sümpatiseerib, aga seda kahjuks siiski ei juhtunud ja pesakasti vallutasid hoopis vapsikud ja neid on nüüd paljuuuu ja nad on väga suuuured ja kuna pesakast on kohe sõnajalapeenra juures, siis seal hetkel väga asjatada ei tahaks. Või kui täpne olla, siis tahaks, aga ei julge.

Loodetavasti tuleb nädalavahetus kuiv, olen oma tegemistega kuidagi väga jänni jäänud. Aias oleks vaja ümbertõstmisi teha, uued taimed mis Järvseljalt said, maha istutada ja siis veel kokuka taimed. Njah, keeruline. Aga see, et taimed-sibulad minuni jõudsid on niigi suur vedamine ja õnn, sest peale kokukat oli pea sellest õnnejoovastusest ja rõõmust nii uimane, et kui lahketele külalistele kes mind koju tõid lehvitasin ja toa poole sammud seadsin, siis alles toas lahvatas, et taimed jäid ju auto pealt maha tõstmata :D

Kasutaimedest rääkides, siis lõpuks hakkab vääääääääga tasapisi tomateid saama, esimese sai kuskil juuli lõpus ja üllatuslikult valmisid kiiremini õuetomatid ja alles siis kasvuka. Kurgid hakkavad lõpetama, kehvakesed sel aastal ja vähe. Maasikaid saab üksikuid veel jätkuvalt, tohutu masikasaak oli sel aastal ikka, nii suured ja nii palju. Herneid saab samuti jätkuvalt, põlduba sai sel kevadel ikka korralikult pandud ja see on hea. Porgand on kehvake, peet võimas. Arbuusikute ja melonite kurvast saatusest sai vist kunagi juba kirjutatud. Eks uuel aastal proovi uuesti. Rõika kasvatus väga ei õnnestunud, ilmselt sai seeme ehk liiga vara ka maasse, samas hiljem pandu ei tahtnud üldse tärgata, ju siis ei ole sobiv maa või ma ka ei tea. Järgmisel aastal tuleb kindlasti suvikõrvitsat panna, kuna teised pereliikmed, kes varem suvikõrvitsast kuidagi ei pidanud, on nüüd selle enda jaoks avastanud. Niisiis tuleb meeles pidada, et järgmisel aastal neid ka panna. Salat on ka kuidagi nii ja naa sel aastal, samas eelmisel aastal ei jõudnud ära süüa.