November. Sügis. Lund veel sadanud ei ole ja korralikku öökülmagi on vaid korra olnud. Rõdul on lobeelia veel nii ilus et sugugi ei raatsi teda ära visata. Õuest on küll kõik amplid ja külmaõrnad taimed keldrisse talvituma viidud. Ebaharilikult soe on, aga mulle sobib :) Oktoobris sai omajagu mugulaid mulda pistetud, eks kevadel ole näha. Üleüldse on on planis kevadel suuremad ümberkorraldused teha, lillepreenras, tahaks kaheastmeliseks peenra teha, mõte on juba ammu aga seni olen oodanud seda, äkki kunagi õnnestub maad juurde saada, aga olgu, nüüd sai 10 aastat täis ja las ta siis olla. Aga tõsiseselt kahju on sellest et teised naabrid meie ja nede piiril nö linnamaal oleva sireli maha võtsid. Vaat see oli ikka nii kurb ja valus, miks, mis põhjusel, ei tea, aga kevadel oli aknast nii kena vaade kui sirel õiteses. Aga ei ole hullu, tuleb kevad, maa sulab ja saab uus puu enda maa peale asemele pandud. Sääski täna imekombel näha ei ole, aga muidu on küll iga päev akna tagune neid paksut täis, karastunud sääsed :D Punase roniroosi tegin lehtedest puhtaks ja tema läks kevadet ootama aga valge roos on veel nii ilus ja õitseb et sugugi ei raatsi teda puutuda, näis novembri keskpaik ju juba käes, kes seda teab kauaks seda soojalainet. A ja sinisel elulõngal proovisin seda maa-alust paljundamist millest sattusin lugema, loodetavasti on abi. Peab kevadeni ootama.