Rebas-püvililledega olen küll ülimalt rahul. Õitsemist alustasid varem kui kirjud püvililled ja siis õitses ära nii lillade õitega ja siis alustas õitsemist valgete õitega püvilill ja lõpetas ka see aga rebas on ikka kena!

Juno. Armas ja kena! Kehv oli aga see et õieilu sai vaid 2 päeva nautida. Kas oli süüdi siis see kuumus või nii ongi, ei tea..

Aga üldse on nii et kui nädal tagasi oleks tahtnud karjuda et ma ei ole elus nii palju tigusid näinud. Ja tõesti, neid oli metsikult, metsikult palju. Ja ühe laugu pistsid nad sõna otseses mõttes lihtsalt nahka. Siis nüüd tahaks karjuda et ma ei ole elu sees nii palju sääski näinud. Ja piirduks siis asi üksnes nägemisega!? Lihtsalt kohutav. Õues ei kannata lihtalt ollagi. Väljas on 27 kraadi ja siis maja ees kus tuule õhuke ka ei liigu ja on nagu katlas olen ma sääskedest sisse piiratud, otsekui oleks soos.

Taimedest aga rääkides on nii et üles ei ole tulnud seniajani mu hiina siidipööris ja vaat seellest on ikka väga kahju... Elulõngadest on üleval vaid Piilu, korra üks sinine nagu hakkas ka tulema aga siis närbus see alge ära. Jama... Valge Daam ka protsesteerib, kui teaks vaid mille vastu...