Üks selle suve suurprojektidest.

Hiidpäevalill sirgub hoolega.

Tuttliilia otsustas ka lõpuks oma õiteilu näidata.

Ja teine meeldiv üllataja on süstjas väänkellukas. Seemned sai paar aastat tagasi Seemnemaailmast ostetud. Ilmselt peaks taime mujale kolima, sai nii teiste sisse ta pandud, sest kui üles tuli oli nii niru ja seda mitu aastat, sel aastal on aga hoo sisse saanud ja õisi tuleb kohe hulgim, kirjade järgi võib kasvada 2-3 m.

Uustulnuk. Sai ostetud Aiasõbrast, lisaks temale on aias omale kohe leidnud ka hiidpäevalill.

Vesiroos näitab sel aastal õisi teist korda, millegipärast on õisi alati 2. kaupa :)

Tõeline suvi on käes! Sääsed on ka sel aastal meeletult kurjad ja neid on NIII palju et sõnu ei ole. Nina suurt välja pista ei saa või kui siis tuleb sääsevõrk pähe panna ka paksud vammused selga. Ja see ei ole liialdus!

Kolmiklill on üllataja, õitsed juba pikemat aega. Eks see kuumus teeb talle liiga ka sest peale lõunat vajuvad õied maapinnani longu kuid hommikuks on vapralt jälle püsti.

Junol oli sel aastal lausa 6 õit!

Vesiroosil on 4 õienuppu näha, nii et kohe kohe saab ka tema õieilu nautida :)

Suvi on mõnus!

Mihhailovski püvilill näitab sel aastal oma õisi esmakordselt. Ise on ta nii tibatilluke aga õied on suured :)

Rebaspüvililled õitsevad samuti nagu ka kirju püvilill.

Mininartsissid. Õigupoolest oleks pidanud tikutopsi või mõne muu asja kõrvale panema et saada nende suurusest aru, aga pildile on jäänud kaks tammelehte, vastu on neist abi.

Kolmiklill. Ootan põnevusega!

Peale forsüütia maapinnani maha lõikamist tõin ilusamad oksad tuppa ja nüüd on õied lahti läinud, nii et päris ilma me sel aastal ta õitest siiski ei jää.

Forsüütia sulas lumekuhjast lõpuks välja. Oksad puha puru.Pilt on tehtud peale seda kui lahtised maas vedelevad oksad kokku korjasin. Peale seda sai ta üleni pea maapinnani tagasi lõigatud.