neljapäev, 14. jaanuar 2016

Uus ring

Jõulud olid soojad ja lumeta, siis tuli väike kirme maha ja anti külmakraade kohe hulgim. Liigagi heldelt. Eks kevadel ole täpsemalt näha, kas ja mis. Sel nädalal jõudsime siis ka meie nii kaugele, et tuli sel talvel esimest korda lumelabidas välja tõsta ja kasutusele võtta. Lund on hetkel nii 10-15cm. Mitte palju, aga ühel päeval tuisutas heki korralikult lund täis ja siis tuli küll väike päästeoperatsioon läbi viia. Põhja-Eestis on korralik lumeuputus.


Ja see suur monstrum maja on nüüd siis ka valmis. Või tegelikult, kui täpsem olla, siis päris valmis ilmselt ei ole, kuna nädala alguses käis päev otsa haamritega seina tagumine. Aga elanikud on detsembri lõpust sees. Laps võtab asja kõige dramaatilisemalt ja keeldub kategooriliselt oma toa akna eest katet üles tõstmast.
 

  Ülemine pilt 2015 talv ja alumine                                                                                   täna.
See on siis aknast otsevaade.                                                                  Tegelikult on neid kopruseid väga                                                              palju.

Aga, kuna igas asjas tuleb midagi head leida, sest muidu võib ikka päris sassi minna, siis on ka siin üks suur pluss :) Ja nimelt see, et ehitis tuli siiski 2 korruseline, mitte kõrgem.





Muidu olen nagu sel ajal ikka täielikult tomatite lainel. Tõesti ei tea miks see nii on, aga jaanuaris haarab mind alati tomatite vaimustus. Sel aastal tahaks uuesti potis tomatite kasvatamist proovida, seekord siis madalaid ja just potis kasvatamiseks mõeldud sorte ja veel, kuna kahel viimsel aastal oli sügiseks kasvuhoones olukord vägagi nutune igasugu hallituste ja mis kõik veel pärast, siis tahaks suuremat rõhku panna kodumaistele sortidele.
Suvelilled õnneks veel ei paelu nii väga ja püüan rahulikult võtta. Rõdu äärde tahaks luuderohulehist pelargooni. Petuuniad on ilusad, aga see väga ei toiminud. Eelmisel aastal oli raudürt, aga see kohe kindlasti ei õigustanud ennast. Suvi oli muidugi ka kehv. Eks tule edasi katsetada.
Muude taimede osas püüks ka rahulikumalt võtta, sügisel jäi kripeldama ainuroog, vaatab ja mõtleb. Eks nagunii tule kevadel ümbertõstmised ette võtta. Näiteks iiriste peenar. Esiteks on nad muidugi totaalselt vale koha peal, aga vaatamata sellele on nad alati paksult õisi täis, aga absoluutselt igal aastal on nii, et enne iiriste õitsemist on kuiv ja siis kui iirised õitsema hakkab tulevad paduvihmad ja õievarred murduvad. Niisiis tulevad sinna hoopis hostad ja kõrrelised või ainult kõrrelised. Pinnas tuleb muidugi täiesti välja vahetada....
Ja siis see eelmisel aastal tehtud uus peenar. Seda ei tea veel ka täpselt. Eelmisel aastal olid seal põhiliselt suvikud - kosmosed, saialilled jne. Iseenesest tahaks jätkuvalt aia äärde kõrgeid püsikuid, aga kardan, et jääb liiga sünge ja ahistav, maja taga on seda maad ainult väike siil ja sai lubatud, et peenart laiemaks ei tee. Nii et saab jätkuvalt mõelda ja eks oleneb ka sellest kui paljud talve üle on elanud jne jne. Sügisel sai omajagu uusi sibulikke mulda pistetud, nii põnev!!

4 kommentaari:

  1. Nojah, hea tõesti, et ainult kahekordne. Aga jaanuaris haarabki aednikke mingi esimene tõsisem rahutus. Seega täiesti normaalne :D

    VastaKustuta
  2. Kas sellele kahekordsele veel puid ette istutada ei saa? Tekiks veidi privaatruumi juurde.
    Jah, nii kui päike end ilmutab, on aedniku süda aias s.t. seemnepakkides ja kataloogides kinni :) Proovi sinise tiiviklille paari taime, väga vastupidav tuultele, rikkalikult kuni külmadeni õitsev suvik igasugu amplitesse ja lillekastidesse

    VastaKustuta
  3. Kahjuks ei saa, tegu on naabrite krundiga st meie ja vanadekodu vahele jääb veel üks krunt. Ja kui eelmisel aastal selle maja ehitamiseks läks, siis tegid naabrid müstilisel põhjusel lausa müüri juures suure puude mahavõtmise talgud, nii et meie jaoks on see maja nüüd veel rohkem näha. Kõige suurem hirm oli, et satuvad hoogu ja võtavad veel need suured elupuud ka maha. Aga elupuud õnneks jäid, ainult suured alumised oksad võtsid küll ära.
    Tiiviklill on küll väga hea mõte! Tänan! :)

    VastaKustuta
  4. Mina olen südaja suutera fänn - ilmaolusid ei pelga, õied vahetuvad ise, pole vaja kakkuda nagu petuuniate vm puhul jne

    vaata jah, mis seal aia ääres tärkab natuke ikka mängida saab, minu meelest ei muutu ahistavaks. Eelmise aasta peenar peaks tänavu juba lopsakama näoga olema. Mina mõtlen ka tomatite peale.

    VastaKustuta